/nginx/o/2009/12/25/287295t1h7ec7.jpg)
Võrtsjärve mail mõne talu juures uhket nimesilti silmates võib üsna kindel olla, et selle on valmis teinud Tarvastu külas Roosi talus elav puusepp Heldur Mändla.
Talude juurde juhatavad põnevad viidad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Mändlalt küsida, kui palju erisuguseid silte ta meisterdanud on, ei oska ta esimese valuga ligikaudsetki arvu öelda. «Ainuüksi Tarvastu külas on neid umbes 40,» kostab ta.
Tarvastus korraldas nimesiltide valmistamise külaselts, küsides selle jaoks ka projektiraha. Nüüd on uhke viit iga talu juures.
Sildid mööda Eestit laiali
Kõikvõimalike siltide tegemist alustas Heldur Mändla kahe aasta eest ja nüüd näeb neid kõikjal Eestis. «Tallinnast Põlvani,» piiritleb ta maateaduslikult ala, kus tema kätetööd kohata võib.
Suur roosikujutisega silt mehe enda koduväravas ütleb, et selle kollase majaga talukoha nimi on Roosi. Kuuri seinal rippuvad vanad viidad on esimesed, mille puusepp kodu tarvis valmis tegi.
Suurima talusildi mõõtmeteks ütleb meister 2 meetrit korda 35 sentimeetrit. Neid teeb ta eri puuliikidest. Parimateks peab ta ilusa lõikega tamme, saart ja kergesti töödeldavat haaba, aga ta on kasutanud ka mändi ja kuuske.
«Praegu on mul vanadest aegadest veel saarelaudu alles,» räägib Mändla. Materjali on aga toonud ka tellijad ise, keegi näiteks oli pakkunud Ukraina tamme. «Hiljuti käisin Võrumaal ja tõin pagasiruumis ära kuivanud kadaka. Seda kasutan ma igasuguste köögiasjade meisterdamiseks.»
Fantaasia tööle!
Sildid tahub meister oma garaažis enda valmistatud šablooni järgi välja peitli ja haamriga — teksti ja mustreid freesib ta vaid natukene ette. Hiljem lakib ta oma loomingu Pinotexi immutusvahendiga üle.
«Võib öelda, et sildid on puhas käsitöö ja igaüks neist on ainulaadne,» sõnab mees ning nendib: «Seda on väljanägemise järgi kohe näha, kas pererahvas nimesilti hooldab või mitte — kord aastas peaks selle ikka üle lakkima, siis püsib pind ilusana.»
Talusiltidele joonistab puusepp mitmesuguseid kujundeid, mustreid või esemeid — mida vaid tellija sellel näha soovib. Vahel toksib ta puusse ka seda, mis endale pähe on tulnud. «Näiteks Taevaskotta läks talusilt, millel on jäälind.»
Heldur Mändla loomingut on üleval ka mitmes internetiportaalis. Viimase tööna nimetab ta Tarvastu käsitöölaada silti, mis viidi minema alles kahe nädala eest.
«Praegu on rahulikum periood, aga jaanipäeva paiku oli nii, et üks töö sai lõpetatud ja teine ootas juba järge,» meenutab ta.
Hea ja kuri koer
Heldur Mändla sauna ja kuuri seintel ootavad ostjaid koerte eest hoiatavad sildid. Nende hulgas on ka humoorikaid, näiteks «Hea koer» või «Tubli koer». Mõnikord paluvat omanik lemmiku nime lisada.
«Vaatan, kuidas need ilmale vastu peavad,» põhjendab meister siltide väljas olemist.
Töökojas näitab ta saareliistudest kokku liimitud plaadiga taburette, köögitarbeid, nõude aluseid, küünlajalgu... Ta on aga näiteks ka lastele mänguasju meisterdanud. Oma kaubaga võib teda laatadelgi kohata.
Heldur Mändla on sündinud Harjumaal, kuid Tarvastu maile kolis ta oma perega kuue aasta eest hoopis Võrumaalt Vastseliinast, kus elas kümme aastat. Puusepa ametit on ta pidanud kogu elu ja oskused on ise omandanud.
«Praegusel ajal annab käsitöö palgale natuke lisa,» nendib mees.
Leiba teenib ta koos abikaasaga Soel tegutsevas puidufirmas Roni REM, mille tootmishooned asuvad nende kodust linnulennult paari kilomeetri kaugusel. Nende peres kasvab viis last.