Kuidas ostja ja müüja konflikti lahendada

Tarbija on vaidlusalust lapsevankrit pärast viimast, kokkuleppe sõlmimise järgset parandamist paar nädalat kasutanud ja seni on kõik korras olnud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kaupmehe ja tarbija ligi seitse kuud kestnud vastasseis sai lahenduse tarbijakaebuste komisjonis ning kokkuleppe saavutamiseks pidid mõlemad tegema mööndusi.

Kuigi juhtum on ametlikult lõpetatud, toob «Sakala» selle kronoloogia lugejate ette, näitamaks, kuidas sääraste konfliktide puhul lahenduseni jõutakse ja millised etapid tuleb selleks läbida. Samuti on tähelepanuväärne tarbija järjekindlus oma õiguse tagaajamisel — enamik inimesi ju kas ei viitsi või ei oska niisuguste probleemide korral asjale süvitsi läheneda.

Järgnev ülevaade on kokku pandud tarbija, kaupmehe ja tarbijakaitseameti vahelise kirjavahetuse ning tarbijakaebuste komisjoni otsuse põhjal.

Rattad ei püsi all

Viljandlanna Kairi Tellisar ostis möödunud aasta 28. novembril Viljandis Lossi tänaval asuvast osaühingule Karlo kuuluvast poest Beebikaubad lapsevankri-jalutuskäru Tako Fast-Rider. Sama aasta detsembris märkas ta, et selle rattakumm ei pea õhku, ja esitas kauplejale pretensiooni. Too asendas õhukummi omal kulul.

Tänavu märtsi algul vankrit rohkem kasutama hakates täheldas Tellisar, et see kisub tugevalt vasakule poole, samuti tulid rattad mitu korda alt ära.

Naine viis vankri kaupleja juurde ja too lasi selle omal kulul parandada. Paraku hädad jätkusid: vanker kiskus endiselt viltu ja 23. aprillil tuli sõiduteed ületades jälle ratas alt ära.

Kolmandat korda tuli ratas ära 25. aprillil. Seepeale tegi Tellisar 27. aprillil Beebikaupade poele kirjaliku avalduse, milles nõudis temalt lapsevankri ostusumma 5690 krooni tagastamist.

Osaühingu Karlo juhatuse liige Tiit Kalmet teatas 11. mail Kairi Tellisarele saadetud vastuses, et purunenud rattaklamber on garantii korras välja vahetatud. Purunemise põhjuseks nimetas ta vankri ebaõiget kasutamist ja ratta vale hooldust ning jäi seisukohale, et vanker-jalutuskäru on kasutamiskõlblik.

Vastusega koos anti tarbijale kasutus-hooldusjuhend, milles on juttu ka rataste õlitamisest ja muust hooldusest. Vankrit müües seda kaasa ei antud.

Kaks vastandlikku ekspertiisi

Kairi Tellisar ei jäänud vastusega rahule ja pöördus abisaamiseks tarbijakaitseameti Viljandi büroosse. Pärast seda, kui tarbijakaitseametnik oli Beebikaupade poodi helistanud, tellis too vankrile hinnangu osaühingult Aaberi Kodumasinad. Selles nenditi, et lapsevankri rattavõllid on tugevalt kulunud ja see võib olla tingitud asjaolust, et ratast pole õlitatud.

Klienti kaupleja seisukoht ei rahuldanud ja temagi otsustas tellida ekspertiisi. Tallinnas asuva Nora Kasemaa ekspertiisibüroo ekspert Igor Semjonov leidis 1. juuni aktis, et ratta fikseerimismehhanismi metallklambrid on tehase defektiga ja klambri fikseerimisraadius ületab fikseerimiseks vajaliku raadiuse. Samuti tõdes ekspert, et esiteljel on mehhanismi töötluse defektid, mis kuuluvad väljavahetamisele.

Kokkuleppele ei jõuta

Kuu aega hiljem, 2. juulil, esitas tarbija ekspertiisiakti alusel kauplusele avalduse, milles nõudis peale lapsevankri maksumuse hüvitamise ka ekspertiisile kulunud 590 krooni ja vankri Tallinna ekspertiisi toimetamiseks kulunud 1390 krooni kinnimaksmist. Kokku soovis Kairi Tellisar kaupluselt saada 7670 krooni.

7. juulil talle saadetud vastuses nõustus osaühing Karlo lapsevankri katkised osad omal kulul parandama ning leidis, et tarbija peab andma kaupmehele võimaluse asja parandada või asendada. Ekspertiisitasu lubas kauplus kliendile hüvitada.

Tellisar selle pakkumisega ei nõustunud ja esitas 21. juulil avalduse tarbijakaitseametile. Too omakorda edastas selle kauplejale.

Tarbija otsustab minna lõpuni

12. augustil tarbijakaitseametile saadetud vastuses teatas Beebikaupade poe juhataja Piret Rahnel, et pood pole müügilepingut oluliselt rikkunud, ning jäi seisukohale, et vanker on purunenud vale hoolduse ja vale kasutamise tõttu. Kaupleja polnud nõus Nora Kasemaa büroo ekspertiisiakti järeldustega ning pakkus lahendusena välja, et vahetab vankri raami ja rattad omal kulul.

Tarbijakaitseameti peadirektor Helle Aruniit teatas tarbijale kaupmehe vastust edastades, et kui see teda ei rahulda, on tal õigus esitada avaldus tarbijakaebuste komisjonile, mis on tarbija ja kaupmehe vaidlusi lahendav sõltumatu institutsioon.

Lepitajana tegutsev komisjon annab kaebuse asjaolude kohta oma hinnangu, saadud otsus on aga osapooltele täitmiseks vabatahtlik ja selle täitmatajätmisele sanktsioone ei järgne.

Otsusega mittenõustumise korral on võimalik oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.

Tarbijakaitseamet soovitas Kairi Tellisarel kaaluda tarbijakaebuste komisjoni poole pöördumise otstarbekust ning kaupleja pakutud lahendusega nõustuda. Tellisar otsustas siiski juhtumiga edasi minna ja 25. augustil esitas tema elukaaslane Rain Kõivisto vaidluse lahendamiseks tarbijakaebuste komisjonile avalduse.

Tarbijakaebuste komisjon lepitab

Tarbijakaebuste kolmeliikmeline komisjon arutas avaldust 30. septembril. Istungil osalesid ka osaühingu Karlo esindajad Tiit Kalmet ja Piret Rahnel ning tarbija esindaja Rain Kõivisto.

Kaupleja väitis komisjonile, et rattaklambritel pole tehase defekte — vastasel korral oleksid rattad kohe alt ära tulnud. Pidurikettal oli aga näha muljumist, mis võis tähendada, et klient oli rattad jõuga alla pannud ning polnud seega tootesse heaperemehelikult suhtunud.

Pärast osapoolte ärakuulamist uuris komisjon, kas on võimalik, et nood suudavad siiski mingi kokkuleppe saavutada. Kaupmees pakkus lahenduseks ekspertiisikulude ja sõidukulude hüvitamist kogusummas 1000 krooni ning lapsevankri omal kulul remontimist. Lisaks pakkus ta tarbijale võimalust kasutada vankri remondi ajal asendusvankrit.

Tarbija nõustus pakkumisega ja pooled sõlmisid istungil kirjaliku kokkuleppe. Sellega kaebuse menetlemine lõpetati.