Tekstiilitööstur: kriis võiks kesta igavesti

Kaheksa miljonit krooni maksnud vedrumasinaga töötamiseks on Delux Domotex välja õpetanud viis meest. Pildile jäi neist Jaak Püks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Nädal tagasi Viljandis uue tsehhi avanud Delux Domotexi omaniku Göran Sjöholmi sõnul läheb ettevõttel praegu ülihästi ja mõnda asja ei suuda ta nii palju, kui turg nõuab, tootagi.

Seni Viljandis Raua tänaval peamiselt tekkide, patjade ja muude tekstiilkaupade valmistamisega tegelnud Delux Domotex hakkas juba suvel uues Metsküla teel asuvas tehases valmistama madratseid. Vabriku ehitus jõudis aga lõpule alles hiljuti ja eelmisel nädalal pidas firma seal avapidu.

Göran Sjöholm, miks uut tsehhi vaja oli?

Meie eesmärk on pakkuda kogu magamistoa sisustust, et võimaldada inimestele parimat und, kuid madratsid ja voodid olid seni tootevalikust puudu. Nende valmistamiseks on vaja palju ruumi ja seepärast tuligi rajada uus tehas.

Osa meie voodeid on mootoriga, et inimene saaks mugavalt tõsta selga või jalgu ja leida endale sobiv asend näiteks lugemiseks.

Ostsime Jaapanist Euroopas ainulaadse roboti, millega saab valmistada väga kvaliteetseid vedrusid. Selle abil on meil võimalik teha madratseid, mille ühes osas on vedrud kõvemad ja teises pehmemad, et keha paremini lõõgastuks.

Tänu sellele robotile suudame pakkuda tugevat konkurentsi: võime toota iga töötaja kohta kaks korda sama palju kui meie võistlejad.

Ehkki tehase avamiseni jõudsime alles nüüd, alustasime madratsite valmistamist juba juulis ja kogu selle aja on nõudlus olnud suurem kui meie tootmisvõimsus. Seega on praegune olukord meile lausa fantastiline.

Enamik ettevõtjaid kurdab samal ajal, et nõudlus on kahanenud.

Jah, nõudlus Eestis ja üldse Balti riikides on dramaatiliselt vähenenud.

Aga teie ei tunne seda?

Ei, sest meie toodang läheb Euroopasse. Tarnime palju Šveitsi, Austriasse, Hollandisse, Saksamaale ning muidugi oma põhiturgudele Rootsis ja Soomes. Seal on samuti langust märgata, kuid mitte nii palju kui Baltikumis.

Kui kellelgi käib käsi halvasti, läheb mõnel alati hästi. Meie olemegi oma toodangut hoopis suurendanud, sest oleme kõvasti tööd teinud ja leidnud õiged tooted, mis inimestele meeldivad.

Kuidas uus tehas teie firma töötajaskonna suurust mõjutab?

Alates eelmise aasta lõpust oleme juurde palganud umbes 60 inimest ja 28 neist on ametis uues vabrikus. Ülejäänud 30 oleme tööle võtnud selleks, et teha rohkem tekke ja patju.

Kui see on kriis, siis ma loodan, et see kestab igavesti, sest meil on väga hea aeg. Järgmisel aastal kavatseme lõpuks ka Eesti turule tulla. Inimesed küsivad sageli, kust saaks siin meie tooteid osta, kuid seni neid veel müügil pole.

Muidugi võib öelda, et majandussurutise tõttu on praegu uuele turule minekuks halvim aeg, kuid meie vaatame asja teise nurga alt. Just kriisi tingimustes on õige hakata turgu vallutama, sest kui majandus kasvule pöörab, oled sa juba valmis oma toodangut pakkuma.

Kui suurt investeeringut uus tehas nõudis?

Ainuüksi robot maksis pool miljonit eurot ehk umbes kaheksa miljonit krooni. Ülejäänule kulus veel ligi 15 miljonit krooni.

Ent me investeerime kogu aeg. Kevadel alustame Raua tänava kompleksi 2500-ruutmeetrise laohoone ehitamist. Praegu on siin umbes 7000 ja Metsküla tee tehases 4000 ruutmeetrit pinda. Lisaks oleme linnas laoruume rentinud, sest oma laod on läinud tootmise alla.

Kriisi algusest saadik on välisinvesteeringud Eestisse märkimisväärselt vähenenud. Kas teie ei ole oma rahapaigutuste pärast mures?

Ei. Miks ma peaksin olema? Vastupidi: turg võtab vastu kõik, mida me suudame toota.

Mõni välismaa ettevõtja arvab näiteks, et kroon kukub. Kas teie seda ei karda?

Ma ei arva, et see juhtub, ehkki väike võimalus on.

Paljud välisinvestorid ei taha tõepoolest siia raha paigutada, sest nad ei tea, kas kroon devalveeritakse või mitte. Euro tulek oleks riigile väga hea, see annaks välisinvestoritele usalduse tagasi.

Ma loodan, et devalveerimist ei tule, sest see oleks halb kogu riigile. Krooni kursi langusest ei saaks kasu vist keegi. See aitaks ettevõtetel välisturgudel ainult õige veidi edukamalt konkureerida ja sedagi väga lühikese aja jooksul. Võib-olla ainult turismiäri natuke võidaks.

Kas soovitate Soome või Rootsi ärimeestega suheldes neil Eestisse investeerida või pigem euro ära oodata?

Minu meelest on investeerimiseks sobiv aeg kätte jõudmas. Kui tahate osta maju või maad või alustada ehitusega, siis hinnad on praegu madalad ja on võimalik teha soodsaid tehinguid. Ma arvan, et 2010. aasta teisel poolel hakkavad hinnad taas tõusma.

Kas see mõjutas ka teie otsust ehitada uus vabrik just nüüd?

Jah, ma võtsin seda arvesse, aga eelkõige mõjutas meid siiski turg. Nõudlus Euroopas dikteerib meile rohkem kui siinne olukord. Ilma klientideta pole me midagi, nemad maksavad meile palka.

Delux Domotex ei tee just odavaid tooteid. Kas olete halva majandusolukorra tõttu tundnud survet hindu alandada?

Me püüame seda vältida, vaid pigem pakkuda sama raha eest suuremat väärtust. Me ei müü patju, vaid head und ning loome selleks toodetele lisa­funktsioone. See strateegia on ennast õigustanud.

Mõned meie padjad lõhnavad, teised jahutavad, kolmandad hävitavad baktereid. Meil on isegi padjad, mis hoiavad noorena.

Inimene kas tahab niisugust patja või mitte, aga kui ta seda juba tahab, on ta nõus selle eest ka rohkem maksma. Kui padi oleks liiga odav, ei usutakski, et see noorena hoiab. Kõik on turunduses kinni.