/nginx/o/2009/03/04/143320t1h0fce.jpg)
Viljandi kunstisaali sulgemine on tekitanud palju vastukajasid. Viljandi linnavalitsusele on sellega seoses heidetud ette kunstivaenulikkust ning soovitatud kultuuripealinna nimel rohkem pingutada.
Linnavalitsuse vastus kunstnike liidu liikmete pöördumisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstisaal on tegutsenud maavalitsusele kuuluvates ruumides ning hoolimata sellest, et ka Viljandi linnavalitsusel on kunstisaali tegevuse lõpetamise pärast kahju, saab linnavalitsus aru, et maavalitsusel polnud ilmselt võimalik teisiti toimida. Ligemale 19 aasta jooksul oli ta ju näituste korraldamist toetanud rohkem kui miljoni krooniga.
Linnavalitsus tegi Aate-Heli Õunale ettepaneku korraldada Viljandi kunstnike näitusi Viljandi raamatukogus asuvas linnagaleriis. Aate-Heli Õun arvas siiski, et tema on olnud seotud just kunstisaaliga ja teised paigad pole talle vastuvõetavad. Selline on tema soov ja küllap peame seda aktsepteerima.
Samas ei saa jätta lisamata, et kunstisaal pole Viljandis ainus paik, kus kunsti eksponeerida. Peale linnagalerii on Kondase keskus, näitusi korraldatakse ka kultuurimaja kohvikus ning kunstikoolis ja spordihoone fuajees. Peale linnale kuuluvate saalide on väga häid näitusi olnud Ugala teatri jalutussaalis ning nüüd juba mitu suve ka uue kunsti muuseumi hallatavas hoones raekoja kõrval.
Eesti kunstnike näitusi on saanud Viljandi kunstihuviline näitusekülastaja viimastel aastatel näha kõigis neis saalides. Näiteks on väljaspool kunstisaali viimastel aastatel oma töödega esinenud Triinu Pungits, Uno Roosvalt, Lembit Sarapuu, Ilmar Kruusamäe, Kiwa, Jüri Mildeberg, Viive Noor, Imat Suuman, Ove Büttner, Tiit Rammul, Jarõna Ilo, Ave Nahkur, Eesti klaasikunstnike ühendus Beautiful, Arvo Iho oma fotonäitusega, keraamikute liit aastanäitusega «Vorm», tekstiilikunstnike liit, Lembit Lõhmus näitusega «Graafika ja disain», Enn Põldroos, Sven Zacek ja Mari Roosvalt. Meil on vaadata olnud Peeter Lauritsa ja Ain Mäeotsa «Mullatoidurestoran», tekstiilinäitus «Tekist stiilini», köitekunstinäitus «Köidetud Mudist», tekstiilidisaini näitus «Koer», klaasikunsti aastanäitus «Katkised asjad», nahakunstnike liidu väljapanek, maalikunstnike liidu aastanäitus «Lõuna-Eesti maastikud», arhitektuuriaasta näitus «Arhitektuur on kohal» ja palju muud. Eesti kunsti klassikast saime nautida Viljandimaaga seotud kunstnike näitust, baltisaksa kunstniku Carl Alexander von Winkleri ja pallaslaste töid.
Viljandi linn ei taha kaotada sidet Eesti professionaalse kunstieluga ja püüab ikka pakkuda Eesti kunstnikele võimalust olla otseses kontaktis kohaliku publikuga.
Meie linnagalerii näitusepind pole väiksem kunstisaali omast. Kui kunstisaali suurem ruum on 170 ruutmeetrit, siis linnagalerii on ligikaudu 230 ruutmeetri suurune valgusküllane ruum.
Aate-Heli Õuna korraldatud näitused esindasid suurepärast Eesti kunsti klassikat ja tõid näitusesaalides kokku kunstnikud, kes varem polnud kordagi ühes ruumis koos välja astunud. Tema korraldatud väljapanekud olid tõeliselt harivad ja õpetlikud. Kahju, et koolid kasutasid head võimalust näituseruumides kunstiajaloo tunde teha väga vähe.
Viljandi kunstnikud pole kunagi kurtnud, et neil pole võimalust oma töid näitusele välja panna. Tänu näituseruumide rohkusele on see alati võimalik olnud, lisaks on linnavalitsus toetanud näituste korraldamist loomestipendiumiga. Kui maavalitsus maksis kunstisaali ülalpidamiseks aastas ligi 200 000 krooni, siis samas suuruses toetab kunsti tegemist ja eksponeerimist oma eelarvest Viljandi linn. Samuti on linnavalitsus toetanud kunstiraamatute väljaandmist ja ostnud kunstitöid linna avalike ruumide kaunistamiseks. 1,2 miljonit krooni on linn andnud uue kunsti muuseumi hoone põhiprojekti koostamiseks. Sinnagi tulevad näitusepinnad.
Viljandi linnavalitsus on valmis kutsuma Viljandi kunstnike ühenduse liikmed, kunstiõpetajad ja kunstisaali sõbrad ümarlauda, kus koos mõelda, kuidas edasi tegutseda nii, nagu loomiseks loodud linna loovatele tegijatele kohane. Kindlasti ei aita kunstielu edendada ainult linna toetus ja ümarlaud. Väga tähtsad on ka kunstiinimeste omavaheline valmidus ja koostöötahe.