Käsitöölistele makstakse 1000 piste pealt, kuid vaid väike osa turistide rahast jõuab suurima töö tegijateni.
Tavaline turist ei jõua endale umbes 10 000 krooni maksvat laudlina osta ja selles pole ka midagi imestada: XIX ja XX sajandil ehtisid Madeira käsitööga oma veimevakka Euroopa ja Ameerika kuninglike õukondade ja rikkamate suguvõsade liikmed, pakkudes tippajal tööd ligi 70 000 Madeira naisele.
Värviline kui paradiisilill
Funchalis on lausa kohustuslik ära käia botaanikaaias. See on jagatud mitmesse ossa. Ühes näiteks võib imetleda suurte õite ja viljadega kaktusi, teises imeliselt lõhnavaid ravim- ja parfüümtaimi. Peale Madeiral looduslikult kasvavate liikide leiab seal viie kontinendi asukaid, kokku üle 2000 taime.
Madeirale vahest kõige iseloomulikum taim on kuninglik strelitsia ehk paradiisilinnulill. Ehkki seda leidub seal päris palju, sunnib ta ikka inimesi peatuma ja ennast imetlema. Teine pilkupüüdev lill on Madeiral vaat et umbrohu staatuses olev suurte roosade kellukakujuliste õitega amarüll. Selle mugulaid tasub Funchali värvikirevalt turult kaasa osta, et need kodus mulda panna.
Imepäraste taimede juurikaid, troopilisi puuvilju (peale granadilli mangosid, avokaadosid, banaanananasse ja paljut muud), suuri punakaid maguskartuleid, aga ka kaheksajalgu, hiiglaslikke tuunikalu ja rahvuskala espada’t, eesti keeles süsisaba, toovad turule enamasti kokkuostjad.
Madeiral ringi sõites võib märgata, kuidas kultuurtaimed saare suhtelisest väiksusest hoolimata vahelduvad. Funchalist läände, Câmara de Lobose poole sõites jäävad silma väikeste viljade, kuid raskete, kuni 35 kilo kaaluvate kobaratega banaanipuude istandused, ida pool, Santana küla ja Kotkakalju ümbruses võib aga näha põllulappe, kus kasvab juurvili. Ja ikka kohtab ka viinamarjaistandusi.