Taastusravi meeskond aitab paljude hädade korral

Tilluke Eliise saab Mikk Pärna abiga oma tervisehädast lahti. Appi on võetud ka suur pall. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi haigla taastusravi osakonnas töötavad kolm arsti, kümme füsioterapeuti, seitse taastusravi õde, tegevusterapeut ja logopeed, kelle juures saavad nõu ja abi igas eas inimesed.

Viimasel ajal pakub osakond hulka uusi teenuseid.

Füsioterapeudid hakkavad tulevaste ilmakodanikega tegelema juba enne nende sündi. Sellest aastast pakutakse rasedatele peale vesivõimlemise ka saalis võimlemise võimalust — tähtis on ju, et nii ema kui tulevane laps ennast hästi tunneksid ja sünnitus mööduks võimalikult lihtsalt.

«Kui lapseootel naine on harjunud meil võimlema, tuleb ta sageli pärast sünnitust titat liblikvannis ujutama või temaga harjutusi tegema,» ütleb vanemfüsioterapeut Erli Lond.

Just lapsi oma lemmikpatsientideks pidav füsioterapeut Mikk Pärn, kes Tartu ülikooli lõpetamise järel on Viljandis aastajagu ametis olnud, rõhutab, et ujumine arendab titasid ja parandab tunduvalt nende und. Päris pisikesi ujutatakse liblikvannis, suuremad lapsed lähevad koos ema või isaga basseini.

Uue teenusena pakutakse lapsevanematele imikute rühmavõimlemist. Selles tunnis antakse nii teoreetilisi kui praktilisi teadmisi imikuga võimlemiseks ja tema igakülgseks arendamiseks.

«Mida varem lastega tegelema hakata, seda tõhusamad ja paremad on  tulemused,» nendib Mikk Pärn. Näiteks puusaprobleemist on imikuna lootust võimlemise ja massaaži abil lahti saada, vanemas eas avastatud häda puhul võib ravi olla tunduvalt pikem ja keerulisem.

Kinesioloogiline teip

Üks uudne asi on taastusravis lihaste teipimine. Seda sobib kasutada väikeste traumade puhul, kui on tarvis liigest ja lihast toetada.

«See on innovaatiline toode,» võtab Mikk Pärn väliselt laiemat sorti leukoplasti meenutava lihaseteibi ehk kinesioloogilise teibi kätte. «Sellele on liim peale pandud kaarjate ribadena, et nahk saaks hingata.»

Seejärel venitab ta teipi nii- ja naapidi. «Näete: ühtpidi venib ja teistpidi ei veni. Selle elastsus on võrreldav inimese naha elastsusega.»

Teipimist kombineeritakse sageli muu teraapiaga.

Täpsemat infot teibi vajalikkusest ja näidustustest oskab anda füsioterapeut. Teenus on tasuline, umbes viie sentimeetri pikkuse teibiriba hind on viis krooni.

Taastusravis tehakse lisaks ravimassaažile klassikalist ja üldmassaaži ning ka kupu- ja lümfimassaaži.

Osakonna kahes ruumis ripub laes aparaat, mida füsioterapeudid ise nimetavad ripplingude süsteemiks. See aitab kahjustatud või valulikku liigest liigutada väiksema koormusega, et inimene saaks harjutust sooritada valuvabalt. Võimalik on toetada haiget kätt või jalga, aga ka kogu keha.

Kui enam hakkama ei saa

Paljudele inimestele, kes ei saa oma igapäevategevuste ja -toimingutega iseseisvalt hakkama, on abiks ja toeks tegevusterapeut Sille Hanson. Treenitakse abivahendiga, et haige liiges uuesti sõna kuulama hakkaks, õpitakse uuesti üht või teist liigutust tegema, antakse nõu ning püütakse ühiselt kodu või töökohta halvenenud toimetulekuga inimesele sobivaks muuta.

Sille Hansoni tööruumis on vahendid, mis on abiks riietumisel, söömisel ja hügieenitoimingutel. Tegevusterapeut aitab sobivat abivahendit leida, tellib selle patsiendile ja õpetab seda õigesti kasutama.

Toas on ka kööginurk, kus patsiendid saavad harjutada söögitegemist, nõudepesemist, triikimist ja teisi koduseid toimetusi.

Tegevusteraapia nõuab pikka meelt ja tugevat tahtejõudu nii haigelt kui tema lähedastelt. Kokkuvõttes paraneb inimese elukvaliteet ja väheneb vajadus kõrvalabi järele.

Mõnikord läheb vaja logopeedi abi. Seegi spetsialist on kohapeal olemas.

Veel on taastusravi osakonnas soolakamber ja muud füsioteraapia võimalused. Vesiravi ei piirdu ainult titade ujumisega, seda võimaldatakse mitmel moel ka täiskasvanutele.

Tõsise haiguse või trauma järel satub inimene sageli taastusravi statsionaarsesse ossa, kus töötab arst Ilmi Kaseväli. Ambulatoorse osa arstid on Piia Haljand ja Mare Koort, kellelt saab alati asjatundlikku nõu.