Pilates on toonud klubisse uue hingamise

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Elmo Riig / Sakala

Ühel augustipäeval leidsin oma meilikastist kirja, mis teatas: «Viljandisse on saabunud Pilatese ajastu (nii suure kui väikese tähega)!»


«Ma ei tea, kui palju sa Pilatesest tead?» kirjutas uue stiili avastanud trennisõber Silva Järvsoo.



«See on süsteem, mis ühendab ida ja lääne teadmised, keha ja vaimu. Ja hingamine on seal vahepeal,» selgitas ta. «Harjutused eemalt nii erilised ei paistagi. Kasutame nende tegemiseks sügavamate kihtide lihaseid, mis tikuvad muidu uinuma. Mida lähemale oma teljele ja keskmele saad, seda tugevama toetuse lood.»



Selles, et Pilates võib talle sobida, jõudis kirja saatja äratundmisele mõni aasta tagasi. Ta tahtis hooga harjutama hakata, aga Viljandis polnud õpetajat. Huviline helistas ka teiste linnade spordiklubidesse, kuid tõdes lõpuks, et Tallinn on trennis käimiseks siiski liiga kaugel.



«Ostsin raamatu ja proovisin üksi. Ei tulnud sellest miskit,» lausus ta.


Siis aga kostis huvilise kõrvu jutt, et Erika Viira on hakanud Viljandis Fortiuse spordiklubis Pilatese treeninguid juhendama.



«Algul oli tal trennis suur raamat kaasas,» kirjeldas harrastaja ning lisas, et kõik läheb järjest tõusvas joones ja treener muutub aina paremaks.



«Võin sulle pikalt jutustada muutustest, mida enda juures tajun, aga parem on ise proovida,» kutsus treenija. Samas hoiatas ta: «Ühe korraga ei juhtu veel midagi. Muutused tekivad tasapisi, aga kindlalt. Eriti kui vaimne pool juurde tuua.»



Pealtnäha rahulik tund

Paar kuud hiljem, oktoobri algul leidsingi tegemiste kõrvalt lõpuks aega, et Pilatese treening omal nahal ära proovida.



Kümmekonna harrastaja hulgas olin seekord ainuke algaja, seepärast ka teistest saamatum ja pälvisin rohkem treeneri tähelepanu. Kohmetust ma sellepärast siiski ei tundnud, sest igaüks tegeles oma kehaga ning harjutas omal tasemel.



Tunnis jõudsin üsna ruttu selgusele, et hoogsast ja liikuvast aeroobikast on Pilates sootuks erinev. Pealtnäha üsna staatilises ja rahulikus tunnis tehti tasakaalu-, jõu- ja venitusharjutusi, abiks lindid, pallid ja rõngad. Seejuures tuli õiges kohas sügavalt sisse hingata ja õhk siis jälle pahinal kopsudest välja lasta.



Saalis ringi liikuv treener jälgis, et kõik kohalolijad sooritaksid harjutused veatult.


Aeglase tempoga tund osutus siiski üsna tõhusaks. Nii mõnegi liigutuse puhul tuli end tugevasti pingutada ning mõni asend ei tulnud hästi välja. Lõpuks oli aga kogu keha mõnusalt pehmeks töötatud.



Alustada tuleb põhimõtete õppimisest

Pärast treeningut kuulsin Erika Viiralt lohutuseks, et Pilatese põhimõtete õppimine nõuabki veidi kauem aega kui üks tund. Tegelikult oleksin pidanud selle stiili avastamist alustama hoopis starditundidest, kus treener selgitab üksipulgi süsteemi põhimõtteid ja kasutatavat sõnavara.



Algajate tunnis soovitatakse käia vähemalt kümme korda ning liikuda alles seejärel edasi baastasemele. Kui ka selle koormusest väheks jääb, võib liituda esimese, praegu Viljandis pakutavatest kõige kõrgema taseme treeninguga.



Tulevikus võivad siinsetele huvilisele kättesaadavaks muutuda ka teine ja kolmas tase ning isegi meistriklass, kuid selleks on vaja aega: raskemad treeningud lisanduvad seadamööda, kuidas juhendaja areneb ja õpib.



Seejuures tuleb meeles pidada, et uuele tasemele jõudmine võib võtta aastaid ning meistriklassi tõusevad vähesed võimekad harjutajad.



Õpib belgia treeneri juhendamisel

Erika Viira hakkas Pilatesega innukalt tegelema poolteist aastat tagasi. Vahepeal on suur osa tema energiast kulunud selle süsteemi õppimisele ehk nagu ta ise ütles: «Olen peast ikka täiesti Pilates olnud!»



Viie aasta eest viisid Fortiuse omanikud kolm siinset treenerit Soome selle stiiliga tutvuma. «Tookord juhtus nii, et proovitunni juhendaja oli mulle väga ebameeldiv ning saadud mulje tõttu otsustasin, et see ei ole minu ala,» rääkis Viira, kes on ka Fortiuse juhataja.



Paar aastat hiljem tuli tuntud aeroobikatreeneri Kaisa Teimanni vahendusel eestlasi koolitama Belgia stuudio Corpus Pilates õpetaja Kelly McKinnon.



«Sõbranna kutsus mind tema juurde õppima, aga et olin just lapse sünnitanud, jäin seekord kõrvale,» jutustas Viira. «Nägin kõrvalt, mida mu sõbranna õppis, ning sain aimu tõelisest Pilatesest. Hakkasin tema juhendamisel — ta on üks minu mentoreid — vaikselt treenima ja kättesaadavat materjali läbi töötama ning osalesin Eesti võimlemisliidu sellealasel koolitusel.»



Läinud aasta kevadel, kui Kelly McKinnon alustas Eestis oma teist kursust, asus ka Erika Viira seal harjutama, et saada koos teadmistega rahvusvaheline litsents.



Kelly McKinnon õpetab oma kursuslastele klassikalist Pilatest, mis püüab võimalikult täpselt järgida seda süsteemi, mille Joseph Pilates omal ajal lõi.



«Põhiharjutused jäävad igal treeningul samaks. Treener saab muuta vaid soojendus-, ettevalmistus- ja lõpuharjutusi,» tutvustas Viira. «Igal tasemel tuleb põhiharjutusi järjest juurde ning need muutuvad keerulisemaks ja intensiivsemaks.»



Õpilased arenevad koos treeneriga

Pilateses käib teooria omandamine käsikäes praktilise tööga, sest treener peab õppima märkama inimestes toimuvat ning mõtlema harjutuste seoste üle. Nii saavad Viljandi harrastajad areneda koos treeneriga ja vastupidi.



«Süsteemi tundmaõppimine kestab aastaid ja ma ei tahagi kiirustada, sest ka minu keha harjub sellega pikkamööda,» selgitas Erika Viira.



Viljandis hakkas ta Pilatese tunde andma mullu suvel, alustades umbes viie spordiklubis käiva huvilisega. Hiljem hakkas grupp kasvama.



«Ma pole kunagi ühegi tunni kohta saanud nii palju positiivset tagasisidet kui siin,» rääkis treener.



Tänu uutmoodi treeningutele on Fortiuses käima hakanud sootuks teistsugused inimesed kui varem. «Pilatesega tegelevad need, kes soovivad treeningu juures rohkem mõelda, sest sel õpetusel on ka väga tugev filosoofiline külg,» selgitas klubi juhataja. Ta avaldas heameelt selle üle, et tundidesse on tee leidnud ka mõni mees.



Muidugi ei ole neid harrastajaid suurel arvul. «On selline ütlemine, et endast lugupidav treener ei võta tundi üle kümne inimese. Siis jõuab ta kontrollida igaühe keha asendit ja harjutuste sooritamist, sest valesti treenimine mõjub tervisele halvasti.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles