Sadakond tuntud inimkoletist kõvade kaante vahel

Kurjuse kehastused inspireerivad filmiloojaid. Rooma diktaator Caligula on filmilinale jõudnud kümneid kordi. Foto: arhiiv

Eesti lugejatele juba mitme kvaliteetse teosega tuttava ajaloolase ja kirjaniku Simon Sebag Montefiore värske raamat «Koletised» on omamoodi kontrast, ent samas loomulik paariline tema kangelastest kõnelevale teosele.

Nii nagu headus, on ka kurjus elu ja tsivilisatsiooni lahutamatu osa. Kurjuse kehastused on mingil kummalisel põhjusel kangelastest koloriitsemad, paeluvamad ja peibutavamad nii filmilinal kui muudes kunstiteostes.

«Üks surm on tragöödia, kuid miljon on statistika,» leidis suurmõrtsukast türann Stalin, kelle jõledad kuriteod inimsuse vastu puudutasid otseselt ka Eestit. Nii kole kui see ka ei tundu, tabas ta otse naelapea pihta.

Riigijuhte on väga raske kangelasteks ja koletisteks lahterdada. Montefiore möönab, et nii Napoleon, Peeter I kui Atatürk võiksid olla mõlemat korraga.

Piiblist tuntud Foiniikia printsessi, verejanulise võimuka Iisebeli looga algav ja fanaatilise   nihilistliku terroristi Osama bin Ladeniga lõppev raamat on rikkalikult illustreeritud. Puritaanlikule maitsele ehk isegi liiga külluslikult, et olla tõsiselt võetav. Tegelikult on Cambridge’i ajalootaustaga mehed materjali esitanud objektiivselt, informatiivselt ja põnevalt. Keda kõike on maamuna küll kandma pidanud!

Oma eraelu pattude litaaniaks muutnud julm paavst Johannes XII tõi Vatikani sadu prostituute. Tänapäeva mudžaheedide terrorismi eelkäija Alamuti šeik Hassan-i-Sabbah treenis juba tuhat aastat tagasi jüngreid hašiši toel islami vaenlasi hävitama. Veiderdaja ja sadistlik massimõrvar ning kannibal Idi Amin tappis nii palju oma kaasmaalasi, et Victoria järve krokodillid ei suutnud nende laipu enam ära süüa.

Enamasti polnud need inimkoletised banaalsed keskpärased olevused. Oh ei, suurem jagu neist olid väljapaistvalt andekad, väga hea hariduse saanud karismaatilised mehed ja naised. Näiteks 1942. aasta Wammsee konverentsil, kus fašistid põhimõtteliselt otsustasid juudiküsimuse lahendada, osales 15 natsiametnikku, kellest enamikul oli humanitaarainetes doktorikraad.

Tuleb autoriga nõus olla: see teos on hoiatav monument inimloomuse hämmastavale kõlvatusele ja lõpmatule kurjusele.

RAAMAT

Simon Sebag Montefiore «Koletised»

• Inglise keelest tõlkinud Kaja Riikoja.

• 320 lk, kõva köide.

• Varrak 2009.