Masinast voolab nõusse õuntest pressitud nektar

Rivo Stutsilov tõstab purustatud õunad kopsikuga kottidesse. Foto: Elmo Riig / Sakala

Saarepeedi valla Piiri talu kõrvalhoones on sel sügisel juba mitu korda õunamahla tehtud.

Vanaperenaine Helmi Mat peseb õunad vannis puhtaks ja asetab korvi. Nende sorti ei oska ta kohe nimetada, kuid ütleb need olevat head mahlaõunad.

«Kõige rohkem mahla tuleb sibulõunast,» teab naine rääkida. «Varased õunad, näiteks valged klaarid, annavad seda vähe välja — need on jahused.»

Peremees Rivo Stutsilov nendib esimest mahlalaari silmitsedes, et see on rohekas. Jook maitseb hapukalt, kuid on täitsa hea.

«Mina mahla tegemise ajal seda tavaliselt ei joo — töö ajal lihtsalt pole janu,» muigab peremees.

Piiri talu kodune mahlavabrik koosneb purustajast ja pressist. Rivo Stutsilov ütleb, et see on tema isa kätetöö.

Purustaja terasid veab ringi elektrimootor, õunad tuleb kallata ülevalt plekist kasti ja alt voolab patta õunapüree.

Tavaliselt tehakse 40-liitrine pada õunamassi täis. Seda kogust jätkub kaheks pressimiseks.

«Üheks pressimiseks kulub umbes pool tundi,» räägib peremees.

Press koosneb raamist, alumisest vannist, plaatidest, kroomitud ümbriskestast ja vändast. Rivo Stutsilov võtab pooleks lõigatud suhkrukoti alumise poole, paneb sellesse neli kopsikutäit mahlatooret, pakib koti kokku ja asetab selle pressi nelinurksesse ümbrisesse. Koti peale käib puidust plaat, siis tuleb taas õunakott ja nii läheb pressimisse korraga neli kotti.

Pressimine pole veel alanud, aga juba voolab alumisest vannist nõusse vahutav mahl — õunad on tõesti väga mahlased. Rivo Stutsilov asetab paika viimase plaadi, tõstab sellele tungraua ja hakkab ülevalt vänta keerama. Vindiga polt liigub allapoole ja surub tungrauale.

«Tungraud on juhuks, kui vända käik lühikeseks jääb,» selgitab peremees.

Kui vänt on lõpuni keeratud, selgub, et pressimiseks tuleb tungrauda üles pumpama hakata.

Mida allapoole plaadid liiguvad, seda enam purskab vannitilast nektarit. Mahlameister teeb tööd tasa ja targu, et vedelik ühtlaselt jookseks ja pressiplaatide vahel asuvad kotid terveks jääksid.

Üks pressimine annab umbes 20 liitrit hüva rüübet.

Kui esimene mahlalaar on valmis, käib kõik vastupidises järjekorras: vänt keeratakse üles, tungraud võetakse ära, plaadid asetatakse lauale ja kotid tehakse kuivast õunamassist tühjaks.

Jääk söödetakse mõnel pool sigadele või sulelistele, mõnes majapidamistes tehakse kompostiks, aga sageli rändab see lihtsalt tühermaale, kus laguneb ruttu ega riiva silma.

Kui mahlategu on lõppenud, pestakse purustaja, press ja õunakotid puhtaks. Järgmine töö on mahla kuumutamine ja nõudesse villimine. Piiri talus on selleks gaasiga töötav põleti, mille rõngale asetatakse pada. Villida võib igasugustesse anumatesse — mis vaid käepärast on.

«Meie paneme mahla ka plastpudelitesse ja siis sügavkülma. Aeg-ajalt tõstad paar pudelit välja, lased sulada ja jood,» räägib peremees.