Peeter Volkonski tutvustab maailma rahvaste kultuure muusika kaudu

Maailma näinud Peeter Volkonskil on, millest rääkida.

FOTO: Margus Haav

Vürstisoost Peeter Volkonski jätkab peagi kursusi Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias.


Mitmekülgse Volkonski huvi teiste rahvaste kultuuride vastu sai alguse juba lapsepõlves ning mingid märgid ei anna tunnistust selle möödumisest.



Peeter Volkonski, millega te viimasel ajal tegelnud olete?

Paljude asjadega nagu alati. Üks huvitav töö on praegu mu vanavanaonu Sergei Mihhailovitš Volkonski mälestuste tõlkimine. Ta oli kunagi kaks aastat Peterburi Keiserlike Teatrite direktor.



Sergei Mihhailovitš sündis Keila-Joal ja esimene peatükk ongi tema mälestused Keila-Joast. Ta on kirjutanud väga palju teatriteoreetilisi raamatuid, teatriajaloolisi ülevaateid ja kriitikat.



Olen seda tööd tehes keskendunud põhiliselt mälestustele, mis kirjeldavad Venemaa üldist olukorda XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul kuni revolutsioonini välja. See annab vapustavalt hea pildi ja aitab mõista, mis praegu Venemaal toimub.



Neid mälestusi on nimetatud Vene memoristika klassikaks ja Venemaal ilumusid need alles üheksakümnendatel, enne seda on need avaldatud vaid 1924. aastal Berliinis.



Muu hulgas jätkan oma vinüülplaatide ümbertõmbamist CD-dele. Enamik on tehtud, aga näiteks suurem osa vene plaate on veel tõmbamata.



Ja hiljuti lõpetasin oma raamatu «ISBN 978-9985-9980-6-9» kirjutamise.



Kust pärineb teie huvi eri rahvaste kultuuride vastu?

See on mul lapsest saadik. Ma ei oska seda isegi seletada. Ilmselt on see kuidagi pärilik. Minu isa huvitus sellest samuti. Aga juba ajast enne seda, kui ma temaga rohkem suhtlema hakkasin, on mul üks niisugune mälestus. Mind oli juba magama saadetud, aga ma kuulsin, et telekas käis mingi saade Austraalia aborigeenidest. Kauplesin siis nii kaua, kuni mind lubati seda vaatama.



Missugune kultuuriretk on teid enim mõjutanud ja inspireerinud?

Ma ei oska küll niimoodi öelda — kõik on ju kohutavalt huvitav.



Kui teadlikud on eestlased eri rahvaste kultuuridest?

Ega eesti inimene erine oma teadmiste ning suhtumise poolest teistesse kultuuridesse kuigi palju mõne teise rahvuse esindajast. Kõigil on enam-vähem ühesugused väljakujunenud stambid, isegi kõige lähemate naabrite kohta. Sakslased on pedandid, prantslased — see on vein ja naised...



Kõik on justkui selge. Tegelikult ei ole üldse nii!



Millised need prantslased siis on?

Prantslased on tegelikult ääretud pedandid. (Naerab.)



Te olete juba aastaid lugenud Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilastele eri rahvaste muusikast. Kuidas on kuulajad seda vastu võtnud?

Tagasiside on hea — vaatan seda osalejate tööde põhjal. Olen aru saanud, et ega need teadmised mööda külge maha jookse.



Palusin paaril teie kursuse läbinud üliõpilasel meenutada, mis on neile sellest ajast meelde jäänud, ja nad tõid välja nii-öelda elulised faktid, mis andsid loengule väga palju juurde.



(Naerab.) Need toovad ju asjasse elu sisse — mis ma neid ikka enda teada


hoian. Ja kui ma saan seda kõike veel muusikaga illustreerida...



Millest kursus «Võrdlev kultuurilugu muusikas» täpsemalt räägib? Mis on selle eesmärk?

Eesmärk on näidata maailma kogu selle tohutus kirevuses, et saaksime endale selga panna võimalikult eri värvi lõimedest hame. Või vähemalt, et see oleks meil võtta. Ja mida rohkem lõimesid on, seda uhkem. Oleks ju igav, kui kõik hamed oleks ühte värvi või ühe lõikega.



See oli vist utopist Henri de Saint-Simon, kes tahtis, et kõik käiksid ühtemoodi riides. Aga tal oli sealjuures üks väga huvitav seisukoht. Nimelt pidid nööbid olema selja peal, et iga inimene tunneks: tal on kogu aeg teise inimese abi vaja. Et tekiks vendlus. (Naerab.)



Kellele on teie kursus eelkõige mõeldud? Kes peaksid seda kuulama?

Muidugi muusikud, sest sellest oleneb, kui palju ma räägin muusika teoreetilisest poolest. Samuti teatriinimesed, sest käsitlen väga palju teatrit puudutavat, alates Pekingi ooperist ja lõpetades Seišellide teatriga.



Ja loomulikult on oodatud kõik huvilised, näiteks õpetajad, koorijuhid, huvijuhid ja kultuurikorraldajad, kes soovivad saada rohkem teada eri rahvaste kultuuride kohta.

Tagasi üles