Ugala uus peakunstnik Jaanus Laagriküll on Viljandi vahet käinud juba aastaid.
Kolleegipreemia ütles uuele peakunstnikule tere tulemast
13. september 2009, 11:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei kujutanud ette, et see võiks olla minu kodulinn, aga pärast seda kui olin andnud Indrek Sammulile nõusoleku Ugalasse tööle tulla, tundsin äkki autoga Viljandisse sõites, et jõuan koju,» räägib ta.
Kuigi Jaanus Laagriküll on Ugala lavastusi kujundanud juba alates 2002. aastast, on ta koosseisuline töötaja selle hooaja algusest ehk 2009. aasta augustist.
Peakunstnik ei ole inimene, kes teeb enamiku teatris etenduvate lavastuste kujundused, kuigi see sageli niimoodi välja kukub ja nõnda millegipärast arvatakse. Ta on eelkõige maja kunstnik.
Jaanus Laagriküll ütleb, et püüab Ugalat praegu vaadata publiku pilguga.
«Maja peab lippude, logode, ükskõik millega märku andma, et siin on teater. Inimene saab juba mööda minnes sõnumi, et see paik ootab teda: kui ta tuleb, on hooviväravad lahti ja pererahvas kutsub teda kohvi jooma.»
Seda viimast rõhutab Laagriküll eriti, sest tema on maapoiss ja mäletab, et kui keegi läbi astus, pakuti ikka tass kohvi. Näib, et tass kohvi on talle natuke tõsisem külalislahkuse märk kui lihtsalt sissekutsumine.
Näitustel, millest esimene, «Üheksakümnes algus» on juba üleval, tahetakse hakata rohkem lugusid jutustama. Väljas on Ugala töötajate tehtud fotod, järgmisena tulevad Peeter Ora maalid. Novembris peaksid teatri fuajee oma valdusse saama maailmarännakult tagasi jõudvate Karol Kuntseli ja Ott Aardami fotod.
Praegu kujundab Jaanus Laagriküll peatselt vaatajate ette jõudvat lastelavastust «Limpa ja mereröövlid». Tema seni viimast kunstnikutööd «Küünlad põlevad lõpuni» tunnustas publik läinud hooajal Kuldõunaga.
Kujundaja kolleegipreemia kohta ütleb ta, et Ugala pere lausus talle sellega tere tulemast.
Jaanus Laagriküll ei ole seotud ainult Viljandiga: ta peab õppejõuametit kunstiakadeemias, kultuuriakadeemias ja tehnikaülikooli Tartu osakonnas, paari kujundust ootab Vanemuine.
Selle, kellest saab loo kujundaja, otsustab lavastaja. Jaanus Laagriküllil avaneb veel küllalt võimalusi puudusi voorusteks muuta, nagu õpetas teda kunstiakadeemias Aime Unt. Ka kehvematel aegadel peab teater särama ja odavus ei tohi laval välja paista.
Enda kujundatud lavastustest teeb Jaanus Laagriküll suurepäraseid fotosid.
Kabinetis on ta kardinad üles tõstnud, et palju valgust sisse paistaks.
«Valgus ja kõrgus annavad mulle inspiratsiooni,» ütleb ta.