Töötus annab ettevõtlusele kõvasti hoogu

Pärast koondamist sissetulekuta jäänud Krista Kukk rajas Töötukassa toetuse abil kodutallu kasvuhooned ja kastmissüsteemi ning suudab ennast nüüd püsilillede äriga ära elatada. Kasvuhooned püstitas samuti üks alustav ettevõtja. Foto: Elmo Riig / Sakala

Terve elu kaubanduses ametis olnud Krista Kukk sai tänavu veebruaris koondamisteate. Nüüd tänab ta töökaotuse eest õnne, sest see andis talle julgust oma äri alustada.

Seni oli Kukk oma talu aias liiliaid ja muid lilli kasvatanud hobi korras. Ainult vahel harva oli ta sõpradele või tuttavate tuttavatele istikuid müünud. Mõte muuta see oma põhitegevusalaks oli naisel küll varemgi peast läbi käinud, kuid tal polnud julgust jätta kindel palgatöö ja asuda maitsma riskantset ettevõtjaleiba.

Pärast seda kui Männimäe Decoras töötanud Kukk koondamisteate kätte oli saanud, võttis ta nõuks unistus teoks teha. Lillekasvataja ei pidanud õnneks siiski päris nullist alustama, sest tema aed oli juba tuntust kogunud ning Mainori kõrgkoolis omandatud ärijuhi teadmised aitasid ka majandusliku poolega toime tulla.

Sellest hoolimata ei olnud esimesed sammud põrmugi kerged. Et Töötukassalt alustava ettevõtja toetust saada, pidi Kukk koostama äriplaani. See osutus ootamatult keeruliseks.

«Ehkki mul on majandusharidus, kulus äriplaani kokkupanemiseks kuu aega igapäevast rasket tööd,» rääkis ta. «Olin mitu korda pabereid nurka viskamas, kuid tänu Viljandimaa Arenduskeskuse ettevõtluskonsultandi Margot Meremaa julgustamisele ajasin asja lõpuni.»

Riskantne, kuid soodne aeg

Nagu praegu paistab, vääris mäng küünlaid. Töötukassa andis Krista Kukele maksimaal­se toetuse, 70 000 krooni, mille eest too ehitas kaks uut kasvuhoonet ja kastmissüsteemi ning soetas tööriistu, müügitelgi ja muud vajalikku. Äri startis koos aiandushooajaga ja on osutunud piisavalt edukaks, et omanikku ära elatada.

«Mul on läinud fantastiliselt!» rõõmustas Metskülas Nõrga talus püsikuid kasvatav füüsilisest isikust ettevõtja augusti viimasel päeval, kui hooaja lõpuni oli jäänud veel viis nädalat. «Tänan õnne, et töötuks jäin.»

Kukk tõdes, et majanduslanguse ajal ettevõtjaks hakata on küll riskantne samm, teisalt on aeg selleks soodus: investeeringud sai ta tehtud tublisti odavamalt, kui eelarve ette nägi.

Statistikaameti andmetel vähenes juulis jaemüük kõige rohkem ehk tervelt 32 protsenti just säärastes poodides, milles kaubeldakse ka lillede ja istikutega kauplejad, kuid Kukk pole seda eriti tähele pannud.

«Haljastusfirmadel on küll tööd vähe, aga oma koduaeda ostavad inimesed kriisist hoolimata meeletult palju,» lausus ta.

Kõik ei mahu marjamaale

Krista Kukk pole erand, vaid üks paljudest tööta jäänutest, kes on otsustanud ettevõtluses läbi lüüa. Töötukassa Viljandimaa osakonnas ja Viljandimaa Arenduskeskuses on käinud tänavu nõu küsimas lausa sadu alustada soovijaid.

Loomulikult ei jõua kaugeltki kõik mõttest tegudeni, ent rohkem kui sada inimest on läbinud alustava ettevõtja koolituse ja kümned on saanud äri püstipanemiseks ka rahalist toetust. Seda, kui paljud tegutsema jäävad, näitab aeg.

«Ega inimestel ju eriti muid väljundeid olegi — vabu töökohti leidub väga vähe,» nentis Töötukassa Viljandimaa osakonna juhataja Merit Laan ettevõtluse kasvava populaarsuse põhjusi vaagides. «Kes vähegi hakkajam on, püüab ettevõtjaks saada, kuid koolitustel osalemine toob paljud kiiresti maa peale.»

Laan tõdes, et sageli pole inimestel äriajamisest kuigi head ettekujutust ja nad peavad seda märksa lihtsamaks, kui see on. Näiteks ei adu paljud alustajad maksukoormuse suurust ega tule kalkulatsioone tehes selle pealegi, et tööandjal on tarvis iga palgalise pealt tasuda 33 protsenti sotsiaalmaksu.

Teine probleem, mis Laane ja Viljandimaa Arenduskeskuse ettevõtluskonsultandi Margot Meremaa jutust läbi kumab, on äriideede ühekülgsus.

«Suurem osa inimeste meeles mõlkuvaid tegevusalasid kuulub nii-öelda peavoolu hulka. Meestel on need seotud puidu, metalli, autode ja ehitusega, naistel iluteeninduse, massaaži ja õmblemisega. Ühised lemmiksektorid on turism, toitlustus ja kaubandus,» loetleb Meremaa.

Et neis valdkondades on konkurents niigi tihe ja kasvab uute tegijate tulekuga veelgi, paluvad konsultandid ettevõtjaks pürgijatel hoolega järele mõelda, kas järjekordsele ilusalongile või küünestuudiole ikka kliente jätkub. Meremaa sõnul alustajad enamasti siiski meelt ei muuda, vaid loodavad, et suudavad madalamate hindade või parema teeninduse abil kunded enda juurde meelitada.

«Nõu anname muidugi ka neile, aga kui turg pole tõestatud, siis Ettevõtluse Arendamise sihtasutusest toetust ei saa,» lausus Meremaa.

Klassid on täis

Ka Merit Laan tõdes, et igavesti pole võimalik juuksurisalonge juurde teha, sest toetusteks mõeldud ressursid on piiratud.

«Praegu meil veel raha jagub, kuid juba on tulnud väikesed hoiatused, et seda ei ole lõputult,» rääkis ta. «Tegusad inimesed, kel on väga hea äriplaan, saavad siiski kindlasti abi.»

Ettevõtluse Arendamise sihtasutusel Meremaa teada raha lõppemist karta pole, ent alustavate ettevõtjate koolitamisega on veidi hädas mõlemad asutused. Nimelt on soovijaid väga palju ja ühelegi kavas olevale koolitusele enam kohti pole.

Sel aastal on arenduskeskuse vahendusel äri algteadmisi antud ligi 70 inimesele ning tõenäoliselt seatakse tänavu kokku veel üks 20 õppurist koosnev grupp. Päris kindel selles siiski olla ei saa, sest uue koolituse korraldaja leidmiseks tuleb teha riigihange ja see võtab aega.

Töötukassa ettevõtluskoolitustel riigihankest tingitud viivitust pole, kuid suure nõudluse tõttu tuleb järjekorras oodata sealgi. Samas on algõpe toetuse saamiseks kohustuslik, kui inimesel pole majanduslikku kõrgharidust või ettevõtluskogemust.