Mida teha umbrohtu uppunud rapsipõlluga?

Puju ja malts on vallutanud paljud Viiratsi ja Mõnnaste tee ääres olevad rapsipõllud.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Kui Viiratsist Mustapali kaudu Mõnnaste teele sõita, hakkavad silma rapsiväljad, millel puju ja malts on võimu enda kätte võtnud. Kohati jääb mulje, et jämeda varre ja tiheda lehestikuga puju ongi see põhiline kultuur.


«Tänavu on just taliraps umbrohtu uppunud,» on ka Viiratsi vallavanem Väino Luik tähele pannud.



Kuidas säärast põldu küll koristatakse ja kas tasubki kombainiga põllule minna? Miks on ühed põllud maltsa ja puju täis ning teised mitte? Küsimustele vastas Tarvastu vallas vilja kasvatav agronoom Kalev Nurk.



«Kui rapsi, maltsa ja puju hulgas kasvab veel kesalill ning kui see on alles roheline, mässib taim end nöörina ümber haspli ning kombainer ei saa tööd teha. Pujust ja maltsast käib kombaini jõud üle, ainult punkritäisi saab palju ja aidakaal jääb väikseks,» rääkis Kalev Nurk.



Ta nimetas ka suurt lisatööd, mis umbrohu- ja rapsiseemnete eraldamiseks tuleb teha.



Rohke umbrohi on Nurga sõnul nii eelmise talve kui tegemata töö tagajärg. Puju hakkas sügisel kasvama koos rapsiga, külm seda ei kahjustanud. Küll aga tegid rapsile jää ja vesi liiga ning põld jäi hõredaks. Suured umbrohud täitsid kohe tühja koha.



Kevadel oleks mürk maltsa maha surunud, kuid umbrohutõrjevahendid on väga kallid ja rapsi hind on madal. Raha paneb paljudele töödele piirid. Puju vastu oleks nõndaviisi saadud ainult selle varajases eas. Hiljem kasvatab see taim endale ümber vahakihi. Sel juhul tuleb põllule mürke pritsida koos märgava ainega, mis nõuab taas palju raha.



Nagu Kalev Nurk nentis, on umbrohtunud põld eelkõige maaharimise viga: maltsast, pujust ja kesalillest vabanemiseks tuleb teha järjekindlalt head eeltööd.



«Tähtis on kõrrekoorimine ja sügisel oleks tulnud kasutada herbitsiide. Üle kolme aasta peaks sügisel tegema sügavkündi,» kõneles ta ning leidis, et viljakasvatajad peaksid agaramalt kasutama konsulentide abi.


Tagasi üles