Viljandis endises kodutarvete hallis on juba kolm kuud tegutsenud taaskasutuskeskus, kus müüakse kellelegi tarbetuks muutunud kraami.
Taaskasutuskeskus annab vanadele asjadele uue elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimusele, kuidas viljandlased niisuguse asutuse vastu on võtnud, vastas mittetulundusühingu Viljandi Taaskasutuskeskus juhatuse liige Tõnu Kivisild: «Õnneks hästi.»
Tegijad olid nimelt peljanud, et äkki inimestele ei meeldi, kui asju võetakse vastu tasuta, kuid edasi antakse neid raha eest.
Majandada pole lihtne
Tulu säärasest ettevõtmisest Tõnu Kivisilla sõnul nii pea siiski ei tõuse.
«Keskuse käivitamine ja majandamine on osutunud keeruliseks. Meie finantsiline seis on kriitiline,» nentis ta ning nimetas kõige suuremaks kuluartikliks hoone renti. «Praegu maksame isegi soodusrenti, peagi see muutub.»
Kivisild avaldas kartust, et veel raskemaks kujuneb keskuse olukord siis, kui ilmad muutuvad külmemaks ja päevad lühemaks ning külastajaid jääb vähemaks.
«Meil tuleb hakata seda ruumi talveks kohandama ja kütma ning kulud kasvavad tunduvalt. Pole võimatu, et peame keskusele lihtsalt juurde maksma, et mitte lasta sel välja surra,» rääkis ta ning lisas, et kui väljas on üle kümne kraadi külma, pole mingi ime, kui uksed tuleb mingiks ajaks kinni panna.
Taaskasutuskeskuse sisu ei ole Kivisilla jutu järgi kindlasti kaubanduslik pool, vaid roheline mõtteviis. «Meie eesmärk on aidata vältida tarbeesemete sattumist prügikäitlusfirmadesse või mis veel hullem, kusagile metsa.»
Kraami toovad ka firmad
Viljandi taaskasutuskeskuses müüakse Tõnu Kivisilla ütlemist mööda kõiki kodukaupu, alustades niidist-nõelast kuni autovaruosadeni välja. Ainsana ei võeta vastu rõivaid ja jalanõusid — Kivisilla sõnul ei taha keskus nendega tegelejatelt leiba käest võtta.
«Samas ei ole see teenus mõeldud ainult eraisikutele. Siia on kraami toonud ka asutused, kel on näiteks kaadri kokkutõmbamise tõttu kontorimööblit ja -tehnikat üle jäänud,» kõneles keskuse eestvedaja ning osutas korraliku väljanägemisega teleritele, mis on suuremalt jaolt toodud ühest ettevõttest, kes lihtsalt otsustas, et oma laopinna tühjendamiseks tuleb millestki loobuda. Viljandi firmad niisugusest võimalusest paraku kinni haaranud ei ole.
Pakutakse veoteenust
Raskustest hoolimata on keskusel Tõnu Kivisilla hinnangul esimese kolme kuuga päris hästi läinud.
«Nii võib öelda tänu sellele, et plaanid said tehtud väikesed,» lausus ta. «Arvestasime keskuse idee autori Alar Tiimlaga rahva tunduvalt väiksema huviga, kui oleme pälvinud.»
Kivisild nentis, et ehkki reklaami on nad teinud vähe, leidub Viljandis tõelisi aktiviste. «On inimesi, kes toovad siia kaupa juba seitsmendat korda.»
Keskus pakub inimestele ka veovõimalust: kokkuleppel tulevad selle töötajad kohale ja võtavad vanakraami vastu.
«Viljandist väljaspool me seda teenust praegu siiski pakkuda ei saa,» lisas Kivisild. «Kaugeim punkt, kuhu kohale läheme, on Ramsi.»
Oma vanu asju taaskasutuskeskusse viies tuleks inimestel silmas pidada, et nendel oleks säilinud kas tarbimis- või emotsionaalne väärtus.
«Leidub päris palju fanaatikuid, kes tunnevad huvi ka vanade raadio- või fotoaparaatide vastu, mis oma funktsiooni enam ei täida,» tõi Tõnu Kivisild näiteks. «Samuti on väga nõutud vanad tööriistad — mul ei ole neid nii palju pakkuda, kui küsitakse.»
Veel ütles taaskasutuskeskuse eestvedaja, et on kena, kui ära antavad asjad on puhtad, aga kui esemed on toodud pööningult, pestakse ja parandatakse need vajaduse korral keskuses ära.