/nginx/o/2009/08/30/227830t1h539c.jpg)
Suurte ürituste korraldajad kasutavad üha enam abilistena vabatahtlikke, kelle tasuks on kogemused, uued tutvused ja kasulik täiendus CV-sse.
Vabatahtlik töö suurüritusel annab väärtuslikke kogemusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vabatahtlikud annavad meie ettevõtmisele näo,» ütleb Pimedate Ööde filmifestivali tegevjuht Kristo Tohver.
Niisuguse arvamuse põhjuseks on fakt, et need, kellega selle festivali külastajad kokku puutuvad, ongi enamasti vabatahtlikud.
Nõnda on mujalgi. Ka Viljandimaa suurim kultuuriüritus pärimusmuusika festival püsib suuresti vabatahtlike õlul.
Vähepopulaarne töö
Punase Risti telgis oli ametis Töötukassa Viljandimaa osakonna juhataja Merit Laan. Tema hinnangul ei ole vabatahtlikuamet Eestis nii populaarne kui välismaal, ent sellekohane rida CV-s näitab alati inimese aktiivsust ja positiivsust.
«Soomes ja Rootsis on Punases Ristis töötaja kõva tegija,» lausub Laan ning kiidab ka Viljandi Punase Risti liikmeskonda.
Vabatahtlikutööd teeb ta enda sõnul andmisrõõmust. «Tore on kedagi aidata. Eriti hea tunne tekib, kui midagi reaalselt ära teha suudad.»
Palju loevad kogemused
Pärimusmuusika keskuse avalike suhete juht Rannar Raba nendib, et folgifestivalile vabatahtlike leidmiseks konkurssi korraldatud pole. «Küll aga on eelisjärjekorras nimekirja liidetud soovijad, kes on varemgi seda üritust korraldada aidanud ja kel on juba väärtuslikke kogemusi.»
Raba jutu järgi saadab personalipealik enne festivali eelmistel aastatel üritusel vabatahtlikuna osalenutele välja asjakohaste küsimustega ankeedi, mida nood omakorda sõprade ja tuttavate seas levitavad.
Ülesandeid jagades on korraldajad püüdnud igale vabatahtlikule leida just säärase töö, mis talle kõige paremini sobib. Näiteks kui inimene kirjutab ankeedis, et on töötanud müüjana ja on kiire arvutaja, leiab ta suure tõenäosusega endale koha piletite, helikandjate või muude kaupade müüjana.
«Sel aastal jäi pärast kõigi kohtade täitmist joone taha paarkümmend soovijat,» sõnab Raba. «Osa neist sai lõpuks siiski korraldajatega liituda, sest nii suure festivali ja rohkearvulise meeskonna puhul tuleb ette kõikvõimalikke muudatusi.»
Rahast väärtuslikum tasu
Viljandi kultuuriakadeemias huvijuhiks õppiv Siivi Tõnuri on pärimusmuusika festivalil vabatahtlikutööd teinud kolm suve ja nagu ta ütleb, ei suudaks ta seda üritust ilma meeskonda kuulumata ettegi kujutada.
Tõnuri peab kõige toredamaks, mis vabatahtlikuametiga kaasneb, uusi tutvusi.
«Olen neid sidemeid pärast folkigi kasutanud,» lausub ta.
Neiu meelest on vahva teha midagi lihtsalt niisama, mitte raha pärast. «Ja tegelikult saad sa kuhjaga vastu,» lisab vabatahtlik.
Nendel, kes on seni olnud kahevahel, kas hakata vabatahtlikuks või mitte, soovitab Tõnuri selle kindlasti ära proovida. «Tutvused korvavad igal juhul kõik negatiivse,» rõhutab ta.
Negatiivset neiule aga peaaegu meelde ei tulegi. «Võib-olla ainult see, kui vahel ei oska kliendi küsimusele kohe vastata ja ta edasi suunad ning too ei taha aru saada, et sa ei ole kõikvõimas.»
Pärimusmuusika festivali personalipealiku Katrin Laidre ütlemist mööda on selle ürituse vabatahtlike abiliste hulk püsinud samas suurusjärgus juba mitu aastat, jäädes veidi alla 200.
«Mõnel aastal on vajadused olnud pisut suuremad, mõnel natuke väiksemad. Näiteks tänavu lisandus mullusega võrreldes üks telkla, kuhu oli lisaabijõudu vaja,» räägib ta.
Tänavuse folgipeo puhul oli aga meeldiv see, et vabatahtlikutööga kaasnes võimalus koos ühe sõbraga tööst vabal ajal festivali nautida. Lisaks lahendasid korraldajad vabatahtlike olmemured, pakkudes ööbimis-, pesemis- ja einetamisvõimalust.
Otepääl oskusega vabatahtlikud
Eesti ühel suuremal spordivõistlusel, murdmaasuusatamise maailmakarikavõistluste Otepää etapil lööb kaasa lausa 550 vabatahtlikku.
«Meil on vabatahtlikeks tavaliselt suusaklubide liikmed,» tõdeb suurvõistluse pressiteenistuse juht Veiko Ulp ja täpsustab: «Need on inimesed, kes tunnevad hästi selle ala spetsiifikat.»
Muu hulgas on vabatahtlike töö ala turvamine ja Tartu ülikooli ajakirjandustudengid on abiks olnud pressiteenistuses.
Suur pluss on positiivsus
Eesti suurimal, Pimedate Ööde filmifestivalil kasutatakse vabatahtlikke juba aastaid. Nad on ametis näiteks piletikontrollija, kulleri või autojuhina.
Festivali tegevjuht Kristo Tohver toob välja mitu põhjust, miks vabatahtlikke tööle võtta.
«Esiteks on nad positiivsed inimesed. Nad ise tahavad väga seda tööd teha. Teiseks on nad entusiastlikud ja teevad ka oma tutvusringkonnas reklaami,» kõneleb ta.
Kolmandaks ei ole Tohveri arvates vähe tähtis ka rahaline pool. «Kui peaksime vabatahtlike asemel inimesi palkama, ei saaks festival toimuda.»
Tohveri sõnul on ettevõtmise korraldamisel abis üle kahesaja vabatahtliku, kusjuures selleks peab kandideerima ja huvi on nii suur, et valituks osutub ainult iga teine kandidaat.
Eesti tänavuse üldlaulupeo «ÜlesHingamine» korraldamisel oli teiste seas abiks 15 vabatahtlikku 11 Euroopa riigist Austriast, Rootsist, Itaaliast, Hispaaniast, Bulgaariast, Lätist, Leedust, Suurbritanniast, Kreekast, Ungarist ja Prantsusmaalt. Nad saabusid Eestisse, et lüüa kaasa siinse suure peo ettevalmistamisel ja olla abis selle toimumise ajal.