Maa-apteegid püsivad kõige kiuste

Kuigi Karksi-Nuias ei ole ravimeid kohapeal valmistatud juba aastaid, on seal tingimused selleks siiski olemas. Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Rohupoode pole maapiirkondades just tihedalt, aga sealsete elanike õnneks mõni veel leidub ega kavatse niipea uksi sulgeda.

Selliseid rohupoode enam pole, nagu Oskar Luts «Kevades» kirjeldab: apteeker mõõdab kaaludega kliendile vajaliku koguse ravimit välja. Eraapteegidki on muutunud haruldaseks.

Ega maa-apteekidel kerge ole. «Maainimesed on vaesemad kui linnaelanikud ja masu jõuab igale poole,» ütleb Abja apteegi proviisor-juhataja Aime Riivik. Inimesed on hakanud ka tervise pealt kokku hoidma.

Päeval, mil fotograafiga maal asuvaid apteeke jäädvustama lähen, on need siiski rahvast täis. On viies kuupäev, pensionipäev.

Rohu järele tullakse kaugelt

Apteeke võib valusalt puudutada see, kui käsimüügiravimid kauplustesse müügile jõuavad.

«Küll oli hea kuulda, kuidas üks mees ütles, et Ameerikas saab küll rohtu saiapoest, aga saiamüüja ei oska isegi seda võtta, saati siis teistele nõu anda. Ta lubas, et tema tuleb ikka meie juurde,» räägib farmatseut Evi Rebo.

Abjas on apteek rajatud halli paneelmajasse. Aime Riiviku sõnul on Apja sellist kohta väga vaja. Rohtu tullakse ostma ligi kümne kilomeetri kauguselt; praegu, kui Kilingi-Nõmme ja Mõisaküla apteegi juhataja puhkavad, ka sealt.

Abja rohupood on üks väheseid — et mitte öelda viimaseid — eraapteeke Viljandimaal ja sedagi on juhataja sõnul tahetud ära osta ning mõne keti osaks muuta.

«Aga me oleme kanged Mulgi naised!» teatab Riivik.

Kangust näitab seegi, et Aime Riivik on selles apteegis töötanud veerandsada aastat ja Evi Rebo ületab teda kümne aastaga.

Kliendid on tuttavad

Maapiirkondade rohupoodnikud leiavad, et linnaapteekritest eristab neid ennekõike personaalsem lähenemine. «Igapäevane töö on sama: kauba tellimine ja müümine, aga suhtumine on teine. Inimesed käivad siin päevast päeva ja on nagu vanad tuttavad,» kõneleb Tarvastu apteegi juhataja Airi Kõva.

Tarvastu apteek on Apotheka ketis ja lähedal on teinegi rohupood, samuti suurde ketti kuuluv Ülikooli apteek. Kliendipuudust pole kummaski.

«Kaks apteeki on Mustlas olnud juba päris mitu aastat ja arvan, et kui oleme siin nii kaua koos tegutseda saanud, ju siis meile inimesi jagub,» ütleb Kõva.

Hinnad, väidavad rohupoodnikud, on Abjas odavamad kui näiteks Tallinnas. «Suvel astuvad reisisellid sisse ja kiidavad, et küll siin on odav,» lausub Airi Kõva.

Kurkide marineerimise hooajal on kõige nõutum kaup aspiriin. «Perenaised on läinud kergema vastupanu teed,» naerab ta.

Vanad oskused on alles

Vähesel määral segatakse apteekides veel ka rohtusid kokku. Abjas tehakse seda 10-11 korda kuus, põhiliselt siis, kui on vaja allergiasalvi.

Karksi-Nuias töötab Apotheka ketti kuuluv pood samas majas kus kaks perearsti. Leti taga tegutseb neli töötajat. Kuigi ravimeid pole seal valmistatud üle nelja aasta, kinnitavad apteekrid, et seda saaks teha tillukeses assisteerimisruumis, kus on kõik vajalik olemas.

Apteeke ka kaob

«Meil Karksi-Nuias käib rahvast ka Tarvastu vallast ja Valgamaalt. Mõned Abja inimesed ka, kellel on siin perearst,» kõlab vastus küsimusele, kaugelt sinna inimesi tuleb.

Kunagi oli Mustlaski ehe eraapteek. «Apteeker tegutses seal päris palju aastaid, vist ülikooli lõpetamisest saadik, ja jäi pensionile 3-4 aastat tagasi,» räägib Airi Kõva.

Hiljuti lõpetasid tegevuse Kärstna, Õisu ja Suislepa apteek. Kuigi Olustvere oma kodulehe väitel veel elab, teatab seal kirjas oleval telefoninumbril helistajale naisehääl, et valitud number ei ole kasutusel.