/nginx/o/2009/07/29/213799t1h02f3.jpg)
Kui kümme aastat on Viljandi üüriturul domineeriv pool olnud üürileandja, siis viimase poole aastaga on pakkumine järsult nõudlust ületanud. Üürihinnad langevad ning suurte eluasemete ja kaubanduspindade vastu on huvi kadunud.
Viljandi üüriturg on vabas langemises
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel pool aastat tagasi oli Viljandis heas seisukorras neljatoalise korteri ühe kuu üür umbes 3500 krooni, millele lisandusid kommunaalmaksed. Sellele üürnikku leida oli mõne nädala küsimus.
Nüüdseks on paljude inimeste majanduslik olukord halvenenud ning alandatud hindadest hoolimata tuntakse kolme-neljatoaliste korterite üürimise vastu üksnes leiget huvi. Pigem eelistavad üürnikud väikseid pindu, sest kütteperiood on tulemas ja kommunaalkulud hakkavad eluaseme valiku juures üha suuremat rolli mängima.
Üürituru muudab pingelisemaks ka müügituru olukord: ostjad on tuleviku suhtes ebakindlad ja pangad finantseerivad vara ostu vaid vähestel klientidel. Seetõttu on tänavu Viljandis peaaegu igal kuul sooritatud alla kümne korteriomanditehingu. Paljud korteriomanikud on otsustanud müügis oleva vara välja üürida, kuid see suurendab omakorda pakkumiste hulka ning surub üürihindu järjest allapoole.
Samasugune seis valitseb äripindade turul. Vabanenud on palju kaubandusruume, sest tarbimise järsu vähenemise tõttu on Viljandis tegevuse lõpetanud mitu suurt kauplust (Viva Elektroonika, Männimäe Decora). Märgata on üürnike vahetumist kaubanduskeskustes.
Kaubanduspindade üürihinnad on esimese poolaasta jooksul langenud keskmiselt 20—25 protsenti. Keeruline on leida heas asukohas väikest (20—50 ruutmeetrit) renoveeritud kaupluse- või teeninduspinda, sest neid nõutakse endiselt ja seetõttu on ka omanikel kõrge hinnaootus. Küll aga pakutakse palju suuri büroo- ja kaubandusruume, mille huviliste arv järjest kahaneb.
Ilmselt paraneb olukord kinnisvaraturul alles üldise majanduspildi positiivsemaks muutudes. Kuni töötuse määras ja sisemajanduse kogutoodangu languses muutusi pole, ei parane ka inimeste kindlustunne ning ostuotsust lükatakse edasi.
Negatiivsete makromajandusuudiste foonil on ettevaatlikud ka kommertspangad, kellele suure hinnalanguse valguses pole ammu enam tähtis vara väärtus ehk tagatisrisk, vaid eelkõige laenuvõtja tulevane maksevõimerisk, kui ta peaks töötuks jääma.