Hoolikad käivad kontrollis

Dentese hambaarst Anu Ilumäe parandab väikese patsiendi murdunud hammast. Foto: Elmo Riig / Sakala

Majandussurutis annab endast üha rohkem märku ja selle pärast kannatab ka inimeste tervis.

Üldjuhul tähendab väiksem rahahulk arstijärjekordade pikenemist. Samas on abi kõigile tagatud, sest töötutele annab riik piiramata ajaks haiguskindlustuse.

Keerulisem on olukord hambaravis, kus enamikul juhtudest tuleb ise maksta. Tasuta ravi saavad vaid kuni 19-aastased patsiendid. Haigekassa kompenseerib ka erakorralise abi ja maksab pensionäridele kord kolme aasta jooksul 4000 krooni toetust proteeside paigaldamiseks.

Usin saab odavamalt

Hambaarstid ise jagavad patsiendid laias laastus kaheks. Esimesse rühma kuuluvad hoolikad inimesed, kes käivad aeg-ajalt kontrollimas, milline olukord nende suus valitseb. Nad lasevad tekkivad augud juba eos ära parandada. Usinuse tasu on hambavaluta elamine ja väiksemad arsti­arved.

Teine liik inimesi lükkab hambaarstitooli istumist edasi nii kaua kui võimalik. On neid, kellel on keeruline raviks kuluvat raha leida. Mõned kardavad hambaarsti nagu tuld, olgu too nii meeldiv ja õrnade kätega kui tahes. Nemad loodavad vargsi, et häda läheb iseenesest üle. Tihtipeale lähebki... et uuesti ja hoopis hullemini tagasi tulla.

Kriis veel ei mõju

Kuidas kommenteerivad olukorda arstid ise? Kas majanduslangus on nende patsientuuri kahandanud?

Osaühingu Dr. Timpson juhataja Ruta Timpson ütles, et patsientide arv on tõepoolest mõnevõrra väiksem.

«Osal neist, kes tulemata jäävad, on kindlasti põhjuseks kõhnuke rahakott, aga ma arvan, et praegu pole veel õige aeg sel teemal kõnelda — hambaravisse jõuavad majanduskriisi mõjud natuke hiljem,» arvas ta. Pigem lükatakse edasi suuri ja kalleid töid, nagu kroonide ja proteeside paigaldus.

«Hoolikad patsiendid käivad ikka kontrollis. Päris palju on ka neid, kes tulevad uksest sisse ja tahavad kohe arsti juurde saada, aga meil on endiselt järjekord.»

Esmaabi vajajaid käib Ruta Timpsoni sõnul sama palju nagu kogu aeg.

Viljandi hambakliiniku peaarsti asetäitja Taima Kree ütles, et jaanipäeva paiku oli väga palju erakorralise abi vajajaid, nüüd on nende arv langenud. Talle teeb pisut muret see, et kirurgiakabinetis on vähem patsiente.

«Kas need, kes muidu laseksid suu korda teha ja väljatõmbamist vajavad hambad eemal­dada, hoiavad nüüd raha kokku?» arutles arst.

Erakorralist abi (selle maksab kinni haigekassa) antakse patsientidele, kel on äge mädane põletik. Kui mädakolle pärast põletikulise hamba väljatõmbamist ei kao, puhastab arst haava ühe korra tasuta.

Sellist raha kokkuhoidmise moodust ei soovita Taima Kree siiski kellelegi.

«Enne kui asi sinnamaale areneb, et haigekassa kompenseerib põletikulise hamba eemal­damise, on kogu organism kahjustatud: võivad tekkida südame- ja liigesehaigused ning ägeneda kroonilised hädad,» hoiatab ta.

Ravijärjekord ulatub hambakliinikus praegu, mil osa arste on puhkusel, septembrikuusse.

Patsiente mujaltki

Osaühingu Dentes A&E hambaarst Anu Ilumäe rääkis sama juttu mis kolleegid. Erakorraliste haigete hulk pole ka seal veel oluliselt suurenenud. Suvist aega iseloomustab seegi, et abivajajaid ei tule ainult Viljandimaalt, vaid mujaltki Eestist.

Odavamatest ravivõimalustest nimetas Anu Ilumäe klaasionomeertsementtäidiseid. Ta kahtles nende otstarbekuses, sest selline täidis sulab mõne ajaga välja ja tuleb uuesti samale asjale raha kulutada.

Ka Taima Kree pidas klaasionomeertsementi sobilikuks põhiliselt valguskõvastuva täidise alla.

«Kui hinnavahe on patsiendile väga oluline, võime klaasionomeertsementtäidise panna. Vähemalt hammas säilib mõneks ajaks, kuni patsiendil tekib võimalus asendada see täidis hinnalisema, valguskõvastuvaga, mis tagab ka hamba loomuliku esteetilise välimuse,» ütles ta.