Mehis Luuken Suure-Jaani äridega ei piirdu

Tartus hüdrobioloogiks õppinud Mehis Luuken peab väga lugu Eesti siseveekogudest. Üks tema suurtest lemmikutest on Navesti jõgi. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

25-aastane Mehis Luuken asus sellest kevadest Vanaõue puhkekeskuse juhi kohale ning usub, et kui majandus taas tõusulainele pöördub, on ettevõte väga heal stardipositsioonil.

Noormees toimetab Vanaõuel koos Tõnu Aavasaluga.

«Varem olin siin aktiivsete tegevuste juht ning tegelesin ka arenduse ja turundusega. Nüüdsest olen ettevõtte juhataja. Tõnu valdkonnad on rohkem lambakasvatus ja põllumajandus,» räägib ta.

Skaudist firmajuhiks

Päris algust meenutades ütleb Mehis Luuken, et ta oli Vanaõuel rakkes juba siis, kui õppis seitsmendas-kaheksandas klassis. «Tollal niitsin muru ja tegin muid lihtsamaid töid. Hiljem hakkasime Tõnuga koos paika üles ehitama.»

Tõnu Aavasaluga olid nad kokku sattunud paar aastat varem, mil too oli Eesti skautide juht ja tema skaut.

«Isa oli mind maast madalast õpetanud tööst lugu pidama. Tõnu märkas seda ja kui ta 1998. aastal sai Vanaõue oma valdusesse, hakkasin siin tööl käima,» meenutab noormees.

Ta ei varjagi oma ambitsioonikust ning nendib, et ei kavatse Suure-Jaani äridega piirduda.

«Kuigi meie ettevõte on järjest kasvanud, on mu tulevikuplaanid suuremad. Viie-kuue aasta pärast võiksime laieneda mõnda Eesti suuremasse linna, näiteks restoranide või kohvikutega. Olen aastatega turismi ja toitlustamise alal päris palju kogemusi saanud. Olen ringi käinud ja ideid kogunud ka mujalt maailmast.»

Praegu on Luukeni juhatusel kerkimas uus kohvik Suure-Jaani.

Tuleviku suhtes optimistlik

Firmajuht tunnistab, et nagu teistelgi ettevõtetel, tuleb neilgi majanduslanguse tõttu tugevalt pingutada ja püksirihma koomale tõmmata. «Samas usun, et need, kes nüüd püsima jäävad, on hiljem väga heas positsioonis. Olen lugenud, et varasemate majanduslanguste järel jaotati turud ümber. Allesjäänute turuosa suurenes ja uutel tulijatel oli vanade tegijatega raske konkureerida.»

Suure-Jaani vallast Mehis Luuken siiski ära kolida ei kavatse. «Asukoht Eesti keskel on väga hea. Elupaigana on Suure-Jaani linn mulle isegi liiga suur. Mulle meeldib looduse keskel elada,» kõneleb ta.

Hiljuti päris mees isalt Navesti jõe kaldal Jälevere külas asuva maamaja. Seal on tal kavas koos elukaaslase Liinaga pesa punuma hakata.

«Oleme Liinaga koos elanud juba kuus aastat ja viimased kaks aastat on ta olnud  Vanaõuel müügijuht,» märgib Luuken.

Tuttav Eesti veekogude hingeeluga

Hariduselt on Mehis Luuken rakendus-hüdrobioloog: sel erialal omandas ta maaülikoolis bakalaureusekraadi.

Noormees nendib, et õpingute ajal sai ta põhjalikult tuttavaks Eesti siseveekogude hingeeluga ning et enamik õppeaineid oli seotud loodusega, suudab ta seal toimuvat nüüd märksa rohkem hinnata.

«Oskan looduses käies näha seoseid, mida koolis õpetati. Näiteks kui võtta jõest peoga vett, võib esmapilgul arvata, et selles pole mingit elu, aga tegelikult on selles vees miljoneid planktoneid, mikroobe ja baktereid, samuti ohtralt putukaid ja teisi väikseid vee-elanikke. Kõik see on väga huvitav.»

Viimasel ajal on Luuken veekogudele siiski mõnevõrra vähem tähelepanu pööranud. Küll aga uurib ta alati huviga loomi ja nende jälgi. «Olen oma silmaga näinud ka näiteks ilvest,» lausub ta.

Jahimees Mehis Luuken ei ole. Tema arvates on kitse laskmisest tunduvalt põnevam jälgida, kuidas too minema jookseb. Kalamees on ta see-eest kõva. «Kui võtta õng kätte ja natuke aega lanti loopida, on põnevust kui palju, kusjuures kala saamine pole sugugi kõige tähtsam.»

Vahel käib Luuken kalal koos sõpradega, aga enamasti võtab retke ette üksi koos koertega. Tema suurim saak on olnud 1,4-kilone purikas.

Paeluvad ATV-matkad

Aastaid on Mehis Luuken turistidele kanuumatku ja jalgsiretki korraldanud. Viimasel ajal on ta tõsisemalt käsile võtnud ATV-matkade arendamise.

«Korraldan neid ise ja osalen teiste organiseeritavatel üritustel,» nendib ta.

Et see tegevus on omajagu ohtlik, ei soovita Luuken metsas sõita üksi, vaid kambaga. «Kevadel näiteks tegin turistidele ATV-matka Soomaale mööda autoteid. Käisime suurvett vaatamas.»

Vanaõuele on rajatud ligikaudu 30 kilomeetri pikkune ATV-rada, millele jääb metsasihte, mudaseid mülkaid, kraave ja nii mõndagi muud põnevat.

Luukeni arvates on ATV-dega seotud negatiivne meediakära suuresti üle võimendatud.

«Iga asja saab teha hästi või halvasti. Teadlikult ja läbimõeldult tegutsedes loodusele sellest kahju ei sünni,» ütleb ta veendunult. «Oma maadel olen näinud, et pärast ATV-ga sõitmist taastub seal endine olukord kahe kuuga.»

Luuken leiab, et Eestis on palju vähe väärtuslikku metsamaad ja soist ala, kus pole erilist loomastikku ega väärttaimede kooslust. «Samas on äärmiselt taunitav, kui ATV-dega kihutatakse liivaluidetele või paika, kus leidub haruldasi samblikke.»

Lõpetuseks sõnab Vanaõue puhkekeskuse juht, et ettevõtte eesmärk on anda külastajatele erilaadseid elamusi.

«Menüü ei pea ju pakkuma pelgalt kõhutäidet, vaid ka maitseelamust. Tänu rohketele koostööpartneritele saab meil harrastada paljusid tegevusi ning tulevikus tahame jõuda selleni, et meie juurde jõuaksid kõik, alates sülelapsest ja lõpetades vanaemade-vanaisadega.»