Viimane suvi digipöördeks valmistuda

Digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel räägib muudatusest praegu ja edaspidi. Foto: Liis Treimann

Käesolev suvi on viimane enne digipöörde lõppu ja õhu kaudu leviva analoogtelevisiooni väljalülitamist. Seepärast tuletagem meelde, et digilevile üleminekut pole tark jätta viimasele hetkele — võib ju olla näiteks tarvis katusele teleriantenni kohendama minna.

Nentigem kõigepealt veel kord, et Eesti üleminek digitaaltelevisioonile puudutab vaid neid, kelleni telekanalid jõuavad tavalise katuseantenni kaudu ning kes praegu näevad kodumaistest telekanalitest üksnes ETV-d, Kanal 2 ja TV3. Kui näete suuremat hulka kanaleid või olete sõlminud lepingu mõne kaabel- või satelliittelevisiooni operaatoriga, siis teid digipööre ei puuduta — teile telepildi edastamise eest vastutab teie teenusepakkuja.

Järgmise aasta 1. juulil lülitatakse õhu kaudu leviv analoogtelevisioon Eestis välja ning tavalise katuseantenni kaudu telerivaatamiseks on vaja digiboksi või seda sisaldavat digitelerit.

Ehkki teoreetiliselt peaks digipööre televaatajale tähendama digiboksi ühendamist antennikaabli ja teleri vahele ning seadme sisselülitamist, näitavad digilevi abitelefoni 17101 ja veebilehe www.digilevi.ee kaudu laekunud küsimused, et praktikas võib asi olla keerukam. Seepärast on mõistlik praegu, soojade ilmadega, kontrollida, kas kodune katuseantenn sobib digilevi vastuvõtmiseks või on tarvis teha väikseid kohendustöid.

Vahel peitub lahendus antennile uue suuna, kõrguse või koha leidmises, vahel on vaja välja vahetada digileviks sobimatut tüüpi antenn või ühendada uuesti antenni külge aastakümneid tuultest ja vihmadest räsitud kaabel.

Tähtis on mõista, et korralik analoogtelevisiooni pilt ei tähenda veel digilevi häireteta vastuvõttu. Digitaaltelevisioon on olemuselt märksa tundlikum ning toob võimalikud vead kohe välja.

Kõige rohkem teevadki muret just katusel olevad kunagised uhked antennisüsteemid, mille puhul iga Eesti telekanali vaatamiseks oli eraldi antenn ja välismaa teleprogrammide jaoks veel paar tükki lisaks. Digilevi puhul need keerukad süsteemid enam ei sobi, sest kõik digikanalid tulevad koju kätte tavalise detsimeeterantenni kaudu.

Eraldi murekoht on kortermajad, kus telepilti vaadatakse endiselt ühisantennide kaudu. Uuringufirma TNS Emor viimase digilevi seireuuringu järgi on eeskätt väikelinnade ja asulate kortermajades tervelt 57 000 sellist kodu, kust telesignaal võib ühise antennisüsteemi uuendamata jätmise korral 1. juulil 2010 sootuks kaduda.

Nimelt takistavad paljudes vanemates kortermajades digilevi signaali edastamist vanad filtervõimendid, mis tuleb lihtsalt antennisüsteemist eemaldada või uutega asendada. Samas võivad ka kortermajas probleemiks olla sobimatut tüüpi katuseantenn või amortiseerunud kaablid.

Antennisüsteemi sobivust digilevi vastuvõtuks on võimalik kontrollida omal käel, kuid vajaduse korral saab abi antennipaigaldusfirmadest. Igal juhul ei ole mõtet selle tööga oodata järgmise suveni: kui antennisüsteemi korrastamine eeldab suuremat tööd, võivad nii mõnedki kodud jääda aasta pärast ootamatult telepildita.

Põhjust digileviga üleminekul viivitada ei ole, sest kõikjal Eestis on juba praegu tasuta kättesaadav kaks korda rohkem kodumaiseid telekanaleid kui analoogtelevisioonis ning digibokside ja digitelerite valik kasvab iga nädalaga. Huvipakkuvate teleprogrammide puudust ei tasu karta, sest tavalise katuseantenniga saab soovi korral vaadata lisaks rohkem kui 20 tasulist telekanalit.