/nginx/o/2009/06/26/198967t1h5924.jpg)
«Meil oli täna väike kaklus,» ütles mulle alustuseks direktor, kui oma esimesel tööpäeval üle kooliläve astusin.
Hiina koolielu karastab ka kõige väetima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõesti, madin ei olnud teab mis suur — kõigest pooled üheksanda klassi poisid kogunesid kooli tagahoovi apelsinipuude alla, et endi seast tugevaim välja selgitada. Õigupoolest ei olnudki see päris kaklus, pigem kerge kolkimine, kuid seal võetakse seda väga tõsiselt.
Niisugust rusikatega vehkimist on Hiina koolides harva. Aeg-ajalt pannakse kellelegi küll kerge tou kirja, kuid ei midagi enamat. Hoopis suurema tou annab lastele koolisüsteem.
Koolipäevad on Hiinas meeletult pikad ja valitseb spartalik õhkkond. Hommikul on äratus kell 6.20 ning esimene tund algab juba 6.50. Kui täpne olla, siis need hommikused tunnid enne kella kaheksat on koduste ülesannete lahendamise aeg ning õhtul on sama lugu: kuuest üheksani istutakse klassiruumides ja lahendatakse koduseid ülesandeid.