/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2009/06/19/196444t1he793.jpg)
Täna on viimane tööpäev Enn Kosel, kes on olnud Ugalaga seotud 45 aastat, 8 kuud ja 19 päeva. Direktor oli ta sellest ajast enam kui 27 aastat. Kahtlane, kas keegi kunagi Eestis veel seda staaži teatrijuhina üle lööb.
Enn Kose: teatris peab kogu aeg tippvormis olema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Istume Enn Kosega teatri garderoobis kuulsatel ümmargustel diivanitel, akende taga on ilm pilves. Suvelaval käib tulevase esietenduse proov. Poetan, et Kose-sarnaseid eriti pole — mehi, kes on ehitanud teatrile maja ning juhtinud seda ise enam kui veerand sajandit.
«Ma armastan teatrit, armastan teatrit endas ja armastan Ugalat,» ütleb Kose pikemalt mõtlemata siiralt vastuseks. «Ehk on see põhjus, miks ma siin nii kaua vastu olen pidanud.»
Ei saa öelda, et pakkumisi poleks olnud: Mikk Mikiver meelitas teda Draamateatrisse, Kaarel Ird Vanemuisesse.
Enn Kose oli kõigest 32-aastane, õppis ülikooli õigusteaduskonnas ning oli kümmekond aastat Ugalas näitlejana töötanud, kui direktoriohjad enese kätte võttis. Nüüd ütleb ta, et see oli väga keeruline aeg.