/nginx/o/2009/06/08/191460t1h1b73.jpg)
Põuase ilmaga äärmuslikult kõrgele kerkinud tuleoht kadus möödunud nädalalõpu paari päeva tugeva vihma mõjul kogu Eestist.
Sadu seljatas tuleohu
/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
8. juuni 2009, 14:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reede kell 9, kui Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut (EMHI) ilmajaamade sademete hulka kokku võttis, oli juuni algusest kõige rohkem sadanud Tartumaal Tõraveres: 58,2 millimeetrit.
Pärnu mõõtis teise tulemuse, 58,1 millimeetrit, mis on eriline selle poolest, et kuurortlinnas oli sadanud 121 protsenti linna juuni normist.
Viljandis oli reede hommikuks vihma tulnud 39 millimeetri jagu, mis teeb 58 protsenti siinsest kuunormist. Mõnel pool Viljandimaal on ka märksa rohkem sadanud, sest palju vihma kallas teisipäeval äiksega.
Meteoroloog Ülle Murro ütles, et Viljandi võrdluseks on võtta maakonna ainsa, Holstre külje all Massumõisas asuva sademete mõõtmise jaama andmed. Nii näiteks sadas 3. juuni kella 21-st 4. juuni sama kellaajani Massumõisas 42,9, Viljandis aga 21,9 millimeetrit.
«Olin ise ka üllatunud, kuidas Viljandis teistega võrreldes nii vähe sadas,» lausus Murro. «Tundus küll olevat lausvihm, aga ikkagi oli hooti ja paikkonniti erinev.»
EMHI juuni ilmaprognoos ütleb, et kuu esimene dekaad ongi pilvine, vihmane ja jahe. Teise dekaadi algul peaks ilm pöörama kuivemaks ja soojemaks, kuid kuu keskpaik tõotab tulla sajune. Juuni viimasel kümnel päeval võib ülekaalus olla kuiva ilmaga kõrgrõhuala ning üksteise järel külastavad meid soojalained.
EMHI ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain ütles, et meidki kimbutanud jahedust nimetavad sakslased lambakülmaks.
«Lõunalaiustelt pärineva sooja õhuvoolu asendumine jaheda loodevooluga on tõestatud kindla statistikaga ning leiab aset koguni 80 protsendil kevadeist,» rääkis ta. «Külm loodevool vältab tavaliselt 5.—18. juunini. Nimetus tuleb sellest, et aasale lastud lambad on selleks ajaks tavaliselt pügatud ning nii nad siis värisevad seal ilma kaitsva kasukata.»
Praeguse külmalaine allikas sattus otse Eesti kohale.
«Juunikuu ilm on meil tavaliselt üsna muutlik,» lausus Merilain. «Külma- ja soojalainete kiire vaheldumise reas ei tea, millist neist lambakülmaks pidada võiks. Mullu võttis ilm pärast 10. juunit jaheda pöörde peaaegu kogu suveks.»