Tõsiste tervisehädade tõttu otsustas koos abikaasaga Vana-Võidus aiandit pidav Eha Kooser lõpetada taimede mürgitamise ja hakata tegelema joogaga.
Aednik: otsustasin, et ma tahan elada
18. juuni 2009, 11:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2002. aastani kasvatasid Kooserid oma perefirmas taimi nii, nagu tehakse enamikus paikades: kahjurite ja haiguste vastu kasutasid nad pritsimist ning taimede kasvu turgutasid keemiliste väetistega. Paraku mõjus pidev mürkide sees töötamine naise tervisele halvasti.
«Põdesin väga raskelt kahepoolset kopsupõletikku ja olin mitu aastat järjest bronhiidis. Samuti tekkis mul kilpnäärmekasvaja. Siis otsustasin, et aitab naljast, ma tahan elada. Päevapealt loobusin taimemürkidest,» räägib ta ning nendib, et kuigi saak on nüüd ligi kaks korda väiksem, kompenseerib selle kuhjaga tunduvalt parem tervis.
Maheaednik peab olema leidlik
Vana-Võidu maheaiandis on taimede all kolm 600-ruutmeetrist kasvuhoonet. Ühes neist kasvab lavas suur hulk troopilist kraami: meloneid, arbuuse ja baklažaane. Teises lavas on läbisegi herned, redised, koriander, till ja basiilik.
Säärase Tootsi peenra kohta ütleb Eha Kooser, et maheaednikul tuleb olla leidlik: eri taimed võivad üksteist kasvades toetada ja aidata vastastikku kahjureid tõrjuda.
Kooserite aiandis on kindel koht traditsioonilistel taimedel kapsal, peedil, kartulil, tomatil, paprikal ja kurgil, aga senisest rohkem on plaanis kasvatama hakata taimetoitlaste menüüsse kuuluvaid liike melonit, arbuusi, baklažaani, sellerit, viinamarju, mitut sorti salateid ja suhkrumaisi.
«Nende vastu on huvi tundnud ka inimesed, kellele annan kundalini jooga tunde ja kellega praktiseerin reikit. Küüslauk ja sibul on joogidele ja taimetoitlastele kaks kõige tähtsamat taime, mida saab Eestis kasvatada,» kõneleb Eha Kooser.
Kolmanda elujuurena nimetab ta ingverit. «Neid kolme taime peaksid kõik inimesed iga päev sööma. Lisaks vars- ja juursellerit, peterselli, tilli, lehtsalateid ja koriandrit. Kartul, kaalikas ja kapsas on märksa vähem tähtsad.»
Suurim kahjur on aednik ise
Teises kasvuhoones laiutabki küüslauguväli ja tükati on selles näha sibulat. Nende vahel hakkavad silma mõned tomati- ja kurgiread ning kaks suurt viinamarjataime.
«Küüslauk ja sibul peletavad tomatit ja kurki kahjustavat punast kedriklesta, kes kipub mahetootmises palju kahju tegema,» põhjendab Eha Kooser säärast kooslust.
Ja kui jutt on läinud looduslikele tõrjevahenditele, lisab ta, et porgandikärbse puhul itavad tuhk ja kohvipaks.
Porgandiseemet on Eha Kooseri veendumuse järgi kõige mõistlikum külvata segatuna tuha, liiva, kohvipaksu ja väikese koguse soolaga. «Peale kahjurite eest kaitsmise annavad need ka toitaineid, näiteks sool annab naatriumi ja kloori.»
Siis aga lausub naine muheldes, et tegelikult on tema Vana-Võidu aiandi kõige suurem kahjur. «Kui olen korjanud sibulat või salatit, siis Leo küsib alati, miks ma nii palju võtsin. Ütlen, et söön selle kõik ära. Mees vangutab selle peale uskumatult pead. Aga ma sööngi kõik ära!»
Kaup müügiks otse põllult
Et vahepeal oli mahetoodangut raske turustada, pühendus Eha Kooser taimekasvatuse asemel hoopis kundalini jooga õppimisele ja õpetamisele. «Põldudele sai ristikhein või lihtsalt muru. Talu kaheksa mesitaru elanikel oli seal tööd,» räägib ta.
Sel talvel leidis naine, et nüüd on õige aeg taas taimekasvatus suuremalt ette võtta. Aiandi kaupa ostavad kohalik koolisöökla ja Viljandi pubi Suur Vend. Peagi on Vana-Võidu mahetoodang müügil ka Tallinnas avatud Eesti toidu turul.
Juuni keskpaigast hakkab kasvuhoonest tulema kurki ja tomatit, riburada pidi saab valmis ka kõik muu.
«Minu põhimõte on, et niipalju kui võimalik, realiseerin taimi otse põllult. Nõnda saab inimene hästi värsket ja kvaliteetset kaupa,» lausub Eha Kooser.
Lihtne niisugune ettevõtmine tema sõnul pole. «Kui keemiat ei kasuta, rikneb saak kiiremini. Kaalikas võib kevadel olla toss, porgand võib minna ussitama. Kaup pole alati sirge ega ilus.»
«See-eest ei sisalda see tervist kahjustavat keemiat - iga mürk jätab ju taimele väikese jäägi, mis süües akumuleerub kehasse,» sõnab Leo Kooser. «Ostsin talvel poest õunu ja üks neist seisab sellest ajast saadik kristallvaasis: ei mädane ega kõdune. Järelikult on selle pinnal ohtralt säilitusaineid.»
Töö hingele ja südamele
Oma ettevõtmise tarvis Eha Kooser toetust ei küsi.
«Enamik põllumajandustootjaid on PRIA poliitikast sõltuvuses, see aga juhib inimest eesmärgist kõrvale. Mina olen vaba: võin kasvatada, mida tahan, või mitte kasvatada, kui tunnen, et ei taha. Ainuke, kellele ma aru annan, on taimetoodangu inspektsioon,» kõneleb ta.
Naine on veendunud, et töö taimedega tasakaalustab inimese vaimu, hinge ja keha.
«Kui paned näpud mulda, siis puhkad ja lõdvestud. Segada võib ainult see, kui mõtled töötades rahale. Kui suudad kroonid, eurod ja dollarid oma silmadest eemale pühkida ning töötada lihtsalt seepärast, et sulle meeldib, on see hingele ja südamele hea ning raha tuleb niikuinii. Kui aga raha eesmärgiks seada, tekib rahulolematus, mis on stressi ja haiguste peapõhjus.»