Alaealistele tohib anda vaid kerget tööd

Elina Soomets Foto: Elmo Riig / Sakala

Ehkki 1. juulist hakkab kehtima uus töölepinguseadus, on meie kiiresti muutuval tööturul probleeme ja küsimusi, mis vajavad vastuseid just praegu, vana seaduse ajal.

Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni juristi Elina Soometsa sõnul on pakilised endiselt koondamismured, aga ka alaealiste töölevõtu tingimused, sest ees on suvevaheaeg, mil paljud õpilased taskuraha teenivad.

Elina Soomets, mida tuleks teada alaealist, kuni 18-aastast inimest tööle võttes?

Töölepingulist tööd saab teha alates 13. eluaastast. Kitsenduste eesmärk on alaealist kaitsta.

Oluline on, et töö ei kahjustaks lapse tervist, arengut ega kõlblust, ei takistaks õppetöös osalemast ega seaks teda ohtu.

Alaealist tööle võttes on tarvis tema tahteavaldust, seadusliku esindaja (lapsevanema või hooldaja), 13-14-aastase puhul ka tööinspektori kirjalikku nõusolekut. Tööinspektorile tuleb teada anda, kui vana ala­ealine on, kas ta peab käima koolis ja millised on töötingimused. Inspektori nõusolekut on alaealise palkamiseks vaja ka uue seaduse järgi.

Koolikohustuslikel 13-14-aastastel ja 15-16-aastastel peavad tööülesanded olema lihtsad ega tohi nõuda suurt kehalist või vaimset pingutust. Koolis käimise kohustus kehtib põhihariduse omandamise või 17-aastaseks saamiseni.

Millised on kerged tööd?

See on kirjas valitsuse määruses. Nende hulka kuuluvad põllutööd, nagu rohimine ja marjade korjamine, puhastustööd, kaubanduse abitööd ja käsitöö. Määruses on ka tervist ohustavate tööde ja töökeskkonnas ette tulla võivate ohtude loetelu. Koristamine võib mõnel juhul olla kerge töö, teinekord aga ohutegurite tõttu lausa keelatud, näiteks tualettruumides.

Lisateavet leiab aadressil www.ti.ee.

Milliseid töid alaealised teha ei tohi?

Alaealistele on keelatud anda nende kehalisi või vaimseid võimeid ületavat ja kõlblust ohustavat tööd. Samuti pole lubatud töö, kus tuleb ette ohte, mida laps ei suuda õigel ajal märgata ega kogemuste või väljaõppe puudumise tõttu vältida. Töö ei tohi takistada sotsiaalset arengut või hariduse omandamist ega ohustada tervist. Eriseadustest tulenevalt ei tohi alaealine käidelda alkoholi ja müüa tubakatooteid. See keeld jääb jõusse ka uue seaduse kehtima hakates.

Kas alaealistele töötajatele on ette nähtud mingeid soodustusi, mida täiskasvanutel pole?

Alaealistel töötajatel on tõepoolest soodustusi, millest olulisim on lühendatud tööaeg. 13-14-aastastel ja koolikohustuslikel noortel on see neli tundi päevas ehk 20 tundi nädalas, kusjuures neid tohib rakendada ainult koolivaheajal või loomingulise töötajana kultuuri, spordi või reklaami alal.

15-aastastel, kes ei pea koolis käima, on piir kuus tundi päevas ehk 30 tundi nädalas ja 16-17-aastastel seitse tundi päevas ehk 35 tundi nädalas.

Tavalisest lühema tööajaga alaealise kuupalgamäär ei tohi olla väiksem kehtivast miinimumpalgast. Praegu on see 4350 krooni kuus ja tunnipalga alammäär 27 krooni.

Tähtis on seegi, et alla 18-aastasi ei saa võtta katseajale. Samuti ei tohi neid saata lähetusse, sõlmida nendega materiaalse vastutuse lepingut, sundida neid tegema ületunde, panna tööle ööajal kella 22—6 ega puhkepäevadel. 13-14-aastased ei tohi teha tööd ka õhtusel ajal kella 18—22, välja arvatud mõnel erandjuhul, mis on sätestatud töö- ja puhkeaja seaduses. Ette on nähtud tavaliselt pikem põhipuhkus, 35 kalendripäeva.

Keelatud on katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu töölepingut üles öelda, koondamine vajab tööinspektori nõusolekut.

Lisaks alaealistele on endiselt tulipunktis koondamised. Kui tööd on vähem ja tööandja otsustab kedagi koondada, siis kui pikalt tuleb sellest ette teatada ja palju maksta hüvitist?

Koondamine, millest on teada antud praeguse töölepinguseaduse kehtivusajal, tuleb ka selle järgi lõpuni viia. Etteteatamise aeg ja hüvitise suurus sõltuvad töötaja staažist.

Alati ei jõua seadusega ettenähtud tasu kontole õigel ajal. Mida saab töötaja ette võtta, kui tööandja on lõpparve maksmisega juba rohkem kui nädala viivitanud?

Töölepingu lõpetamise päeval muutuvad lõpparveks kõik saada olevad summad: töötasu, koondamishüvitis, puhkusekompensatsioon ja muu.

Lõpparve tuleb tasuda töölepingu lõpetamise päeval — üldjuhul viimasel tööpäeval. Kui palk laekus panga arvelduskontole, peaks sealsamas viimasel töösuhte päeval olema ka lõpparve raha.

Tööinspektori-juristina olen tihti puutunud kokku juhtumitega, et lõpparvet pole õigel ajal välja makstud, isegi kui töötaja on täitmata kohustust meelde tuletanud. Sel juhul tekib tal õigus nõuda lisaks põhisummale viivist, iga üleläinud päeva eest oma keskmist selle ajaga teenitud palka, ent mitte üle ühe kuu palga.

Näiteks kui lõpparve tasutakse kaheksa päeva ettenähtust hiljem, tuleb tööandjal maksta lisaks põhisummale töötaja keskmist palka kaheksa päeva eest. Kui aga on viivitatud kaks kuud, võib töötaja nõuda ainult ühe kuu keskmist palka.

Kuhu sellise murega pöörduda?

Inimesel tuleb ühel hetkel otsustada, kas oodata ja loota, et lõpparve ikkagi tasutakse, või esitada töövaidlusorganile lõpparve ja viivise nõude avaldus.

Töövaidlusorganid on Eestis kohus ja töövaidluskomisjon.

Kuidas avaldust koostama peaks, saab teada internetiaadressil www.ti.ee. Samuti võib helistada tööinspektsiooni juristide infotelefonil 640 6000, mis töötab esmaspäevast reedeni kella 10—15.