Puugid võivad märkamatult nakatada

Paljajalu on tore aasal lipata, aga pärast tuleks silmata, ega mõni soovimatu kaaslane ole ennast külge haakinud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Märgatavalt suurenenud puukborrelioosi nakatumiste arv Eestis peaks juhtima nii arstide kui patsientide tähelepanu sellele, et nii mõnegi kahtlase haigestumise taga võib olla puuginakkus.

Kahjuks tuleb ette sedagi, et inimene põeb pikka aega, enne kui õige diagnoos pannakse.

Toimetusse helistas mees, kes oli ligi pool aastat kannatanud liigesevalude, südamevaevuste ja muude tervisehädade käes. Ta ei teadnud, et tal oleks olnud kokkupuude puugiga. Perearst tegi hulga analüüse ja katsetas mitut ravi. Lõpuks jõudis patsient haiglasse, kus neuroloog lasi teha ka puukborrelioosi analüüsi ja siis selguski haigestumise tõeline põhjus.

«Perearst väitis, et pool aastat hiljem ei saa analüüs enam nakatumist näidata. Kas see on tõepoolest nii?» päris juba paranenud mees.

Tartu ülikooli kliinikumi viroloogialabori arst Ene Laja kinnitas, et vereproov näitab puukborrelioosi nakatumist kauemgi kui pool aastat. «Varem läbipõetud nakkuse saame tuvastada isegi kolm-neli aastat hiljem,» selgitas spetsialist.

Viirusliku puukentsefaliidi vastu saab lasta end vaktsineerida ja tänu sellele on haigestunute arv tunduvalt kahanenud. Ka annab selle mõnikord väga rängalt kulgeva haiguse läbipõdemine eluaegse immuunsuse.

Bakteriaalse nakkusega puukborrelioosi vastu kaitsesüstimisi ei tehta. Põdemisjärgse immuunsuse tekke kohta täpseid andmeid pole. On ette tulnud korduvat haigestumist. Kuigi enamasti kulgeb haigus kergelt, ei pruugi see alati nõnda olla.

Tartu ülikooli kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna arst-õppejõud Tiina Prükk, millised on esimesed borreelianakkusele viitavad tundemärgid?

Esmane borrelioos avaldub paar päeva kuni kuu aega pärast puugi rünnet.

Kõige sagedamini tekib punetav laik ehk erüteem puugiründe kohal ja see võib aja jooksul suureneda. Erüteemi läbimõõt on üle 5 sentimeetri, sageli on see valutu, aga võib olla valulik või põhjustada sügelust. Harvem esineb üldist halba enesetunnet, lihase- või liigesevalusid, peavalu ja muid kaebusi. Need on vaevused, mis saadavad paljusid haigusi ja üksnes nende olemasolu põhjal ei tohiks kohe puukborrelioosi diagnoosida. Kui iseloomulikku erüteemi ei ole ja avalduvad ainult üldsümptomid, siis on haiguse diagnoosimiseks kindlasti vaja laboratoorset kinnitust.

On öeldud, et borreelianakkuse saamiseks peab puuk olema kehal kaks ööpäeva. Kas inimene tõesti nii kaua ei märka, et neil on seljas vastik elukas?

Tavaliselt inimesed kontrollivad ennast pärast looduses käimist ja enamasti tõesti puuk nii kaua nahal ei ole. Tõenäoliselt võib nakatuda ka kiiremini.

Kas on võimalik nakatuda isegi hetkelisest puugiga kokkupuutumisest - näiteks kui nahk on katki?

Mis on hetkeline kokkupuude? Kui puuk leitakse enda peal kõndimas, siis on nakatumine küsitav.

Kas nakkuse võib saada ka haigestunud inimeselt?

Vaevalt. Enamikul borrelioosihaigetel ei jõua mikroob vereringesse ja nakkuse ülekandeks on vaja vaheperemeest ehk puuki.

Kas toorest kitsepiima võib juua?

Seda ei ole soovitav juua. Kuigi harva, on ette tulnud selle kaudu puukentsefaliiti haigestumist. Sama võib juhtuda pastöriseerimata lehmapiimaga.

Kas nakkuse võib saada koduloomalt puuki eemaldades?

Arvan, et see on vähe tõenäoline.

Millest sõltub see, kui raskelt inimene puukborrelioosi põeb?

Puukborrelioosi kulgu on väga raske ennustada. Sageli möödub haigus kergelt ja nakatunu paraneb ise. Näiteks on uuritud tervete inimeste gruppi, kes on eitanud puugi rünnet ja borrelioosi põdemist, aga neil on leitud borreeliavastased antikehad, mis viitab kunagisele kokkupuutele mikroobiga.

Samas on haigeid, kes on saanud uute kaebuste ilmnemise järel kordusravi. Sellistel juhtudel peaks eelnema laboratoorne diagnostika ning mõtlema peab teistelegi haigustele.

Nagu paljud teised infektsioonid, võib ka borrelioos mõnikord põhjustada kroonilise haiguse ägenemist. Siin ei ole võimalik konkreetseid seisundeid välja tuua.

Kui kaua aega peab olema nakatumisest möödunud, et vereproov seda näitaks?

Esmase haigestumise puhul ilmuvad varased antikehad verre alles kolme-nelja nädala pärast, hilist tüüpi antikehad aga teisel või kolmandal kuul.

Kas pärast ravikuuri tuleks teha korduv proov?

Ei ole vaja, sest kui nakkus on olnud, siis võivad hilist tüüpi antikehad mõnikord veres püsida aastaid.

Kunas on vaja võtta analüüsiks seljaajuvedelikku?

Juhul kui arst kahtlustab neuroborrelioosi.

Kas borrelioosi põdemine võib tekitada kroonilist tervisekahjustust?

Puukborrelioosi läbipõdemisel pikaajalisi tüsistusi ei kirjeldata. Põdenuid ja ravi saanuid võivad häirima jääda lihase-liigesevalud ja peavalu. Sellisel juhul räägitakse puukborrelioosijärgsest sündroomist. See seisund antibakteriaalset ravi ei vaja. Väga harva on diagnoositud kroonilist borrelioosi.

Kas puuke aitavad peletada putukatõrjevahendid?

Puugitõrjevahendit võib apteegist küsida.

Kui loodusest tulnud inimene on leidnud kehalt puugi, kuidas on seda kõige õigem eemaldada?

Puuk tuleb haarata pintsettidega võimalikult nahapinna lähedalt ja pärast puugi
eemaldamist koht desinfitseerida.

Pintsettide muretsemine on inimese enda otsustada.

Lõpetuseks küsimus puukentsefaliidi kohta. Kas praegu on hilja vaktsineerimist alustada või võib seda veel teha? Kaitsesüste tuleb teha mitu ja need on üsna kallid. Kui kindla garantii vaktsineerimine haigestumise vastu annab?

Parim aeg on möödas, aga kui on väga vaja, võib veel alustada. Kaitse tekib pärast teist doosi, mis tavaliselt süstitaksekuu aega pärast esimest. Kolmas antakse 9-12 kuu möödudes. Esimene kordusdoos, üks süst, tehakse kolme aasta pärast ja järgmised iga viie aasta järel. See skeem on alla 60-aastastele.

Üle 60-aastastele tehakse kordussüst iga kolme aasta järel. On ka kiirskeem. Selle kohta võiks küsida vaktsinatsioonikabinetist, mis on Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas.

Vaktsineerimine on tõhus. Pärast teist doosi on kaitse ligi 95% ja pärast kolmandat ligi 99%.