If Kindlustus palub inimestel kindlustusseltsist sõltumata reisi eel end kindlustustingimustega kurssi viia. Enim arusaamatusi hüvitiste väljamaksmisel põhjustavad juhtumi toimumist tõendavate dokumentide puudumine, olgu selleks siis arstitõend, pagasi hilinemist kinnitav tõend või politseitõend varguse korral.
Reisikahjude hüvitistest jäädakse ilma teadmatusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isikukindlustuse tootejuhi Terje Rabe sõnul lahendab If Kindlustus piiripealsed juhtumid küll kliendi kasuks, kuid hüvitisest keeldumise taga on sageli inimeste teadmatus. «Paljud inimesed ostavad reisikindlustuse kas e-büroost või sõlmivad juba sihtkohta jõudes EMT reisikindlustuse SMS-iga, kuid pahatihti ei süveneta kindlustustingimustesse. On selge, et kindlustustingimusi keegi pähe ei õpi, kuid abi oleks ka sellest, kui kahju juhtudes uuritaks uuesti kindlustustingimusi või võetaks selguse saamiseks ühendust oma kindlustusseltsiga,» lisas Rabe.
Enim tuleb arusaamatusi ette meditsiiniabi juhtumite puhul, kus peamiseks probleemiks on arstitõendi puudumine. Selliseid juhtumeid tuleb enim ette Soomes ja Norras töötavatel eestlastel. Ravikulu hüvitamiseks on vajalik arstitõend koos diagnoosiga.
Reistõrke puhul peaksid inimesed teadma, et kindlustus haiguse suhtes hakkab kehtima kolmandal päeval pärast kindlustuse sõlmimist. Samuti tuleb ette, et kliendi kulutused reisile olid suuremad kui valitud reisitõrke kindlustuse summa.
Pagasikindlustuse kahjujuhtumite puhul on eksitud enim selle vastu, et paigutatakse elektroonilised seadmed lennuki pagasiruumi, samuti jäetakse neid järelevalveta hotellituppa ning pagasi hilinemise kohta pole tõendit.
Möödunud aastal hüvitas If Kindlustus 2114 reisikahju kogusummas 768 387 eurot.