Vastne sohvabaar tõi uued tuuled

Uus sohvabaar Zak Zak paistab silma harjumuspärasest erineva menüü ja interjööriga. Tellida saab seal nii lauas istudes kui leti ääres. Foto: Elmo Riig / Sakala

Mõni nädal tagasi Arkaadia aias avatud Zak Zak erineb peaaegu kõiges teistest Viljandi söögikohtadest.

Selle suhteliselt väiksele pinnale on mahutatud kümmekond lauda ning nende paigutus on nõnda nutikas, et segavat küünarnukitunnet ei teki ka täismaja puhul.

Lösutada ei saa

Istuda saab Zak Zakis nii sohval kui toolil. Kuigi esmapilgul võib sohva mugavam tunduda, on tegelikult vastupidi: see on küll pehme, kuid täisnurk istme ja seljatoe vahel teeb lösutamise seal üpris keeruliseks. Võib-olla on see taotlus, et anda mõista: tegemist pole vedelemise, vaid siiski söögipaigaga.

Viljandi kohta harjumatult moodsa ja sümpaatse sisekujunduse trump on muidugi suured aknad, millest pääseb sisse päevavalgus ning kust välja vaadates näeb inimesi ja loodetavasti mõne kuu pärast ka kena haljastust.

Kindlasti pakub asukoht suurepärast võimalust paigutada suvel maja ette välilauad.

Menüü on põnev

Presidendi kokana tuntud Indrek Kivisalu koostatud menüüst leiab rohkesti niisuguseid toite, mida Viljandis seni pakutud pole. Harjumuspärast šnitslit või pannkooke moosiga pole aga mõtet Zak Zakist otsima minna.

Põnev on juba suupistete valik. Pakutakse näiteks peekoni- ja musta ploomi näkse hapukoorekastmega, kana-pärlsibula näkse terava tomatikastmega ja forellinaha tšipse. Hinnad on kaunis mõistlikud, jäädes 17 ja 50 krooni vahele.

Sama rida jätkavad eelroad: grillitud sealiha salat pasta ja mozzarella-juustuga, riisi-pähklisalat sinihallitusjuustu, puuviljade ja küpsetatud kanalihaga... Hinnad vahemikus 45—65 kroonini.

Ka Zak Zaki supid (25—38 krooni) pakuvad uudseid maitseid. Meeldivalt üllatasid näiteks sidrunheina ja ingveriga maitsestatud kookose-kanalihasupp ja tagasihoidliku välimusega brokoli-õuna kreemsupp karamellistatud pähklitega.

Samuti nagu salateid ja suppe, on pastasid ja panniroogi söögikoha menüüs nelja sorti ning nende hinnad jäävad enamikus alla 50 krooni.

Kui millegi kallal norida, siis paari pasta puhul oleks soovinud, et sellele oleks rohkem kastet jagunud.

Ja veel: ehkki Zak Zak on otsustanud toidu nimetuses ära märkida enamiku selles leiduvaid komponente, võiks menüüs kirjas olla toidu täielik koostis — siis ei pea näiteks seeni või sibulat mittearmastav inimene neid toidust välja nokkima hakkama.

Päevapraadi pole

Zak Zaki salati-, pasta-, supi- ja panniroaportsude suurus on sobilik kontorinaise lõunaseks kõhutäiteks, kuid täisjõus mehele kipub sellest nappima ning pilk tuleb pöörata pearoogade poole.

Pearoogade hinnad pole Zak Zakis Viljandi mõistes ei odavad ega ka väga kallid. Näiteks koorese hapukapsa- ja musta ploomi hautise ja ürdikartulitega seaprae saab kätte 65 krooniga, veise sisefileest piprabiifsteek maksab aga 150 krooni.

Magustoitudest pakutakse muu hulgas mascarpone-kreemi, jogurti-kama panna cotta’t ja küpsetatud Brie juustu. Hinnad on vahemikus 30—62 kroonini.

Peale omapäraste maitsete võlub Zak Zak veel nii mõnegi asjaga. Näiteks on kõigi toitude juures kirjas veinisoovitus ning saadaval on korralik valik nii alkohoolseid kui alkoholivabu kokteile.

Kookide ja saiakeste fännidele pole Zak Zakis mõeldud ning ka kohvivalik on traditsiooniline, ent küllap polegi see omanike eesmärk olnud. Siiski tuleb ära mainida Viljandis pakutavatest üks korralikumaid latte’sid.

Kokkuvõttes on Zak Zak suurepärane vaheldus inimesele, kes on tüdinud Viljandi pubide menüüst ning kes tahab moodsas ja valgusküllases interjööris midagi uut proovida. Loodetavasti pole teenindus sümpaatne ja road mitmekesised üksnes avamise järel, vaid püsivad samasugusena ka kaugemas tulevikus.