Naiste varjupaik püsib raskuste kiuste

Möödunud aasta juulis Viljandis tööd alustanud naiste varjupaika saavad vajaduse korral pöörduda kõik need õrnema soo esindajad, kes kannatavad partneri või mõne teise pereliikme vägivalla käes. Foto: LIIS SAAR/SAKALA

Möödunud suvel Viljandis avatud naiste varjupaik peab tänavu läbi ajama tunduvalt väiksema rahasummaga, kui oli plaaninud, ent sellegipoolest ei kavatse asutus veel uksi sulgeda.

«Eks me ole kokku tõmmanud igalt poolt, kust vähegi on andnud,» tunnistas varjupaiga perenaine Marju Tuoppi.

Ta selgitas, et kui vahepeal võttis varjupaik juurde veel ühe osalise koormusega töötaja, kes sai põhipalgal olevale inimesele puhkepäevi anda, siis nüüd tuli tema teenustest loobuda. Põhitöötaja palka on alandatud ning kokkuleppel on suudetud vähendada rendikulusid.

«Nii tuleme praegu enam-vähem toime,» kinnitas Tuoppi.

Kaheksa kuud töötanud Viljandi naiste varjupaigas on pidevalt olnud mõni abivajaja. Praegu elavad seal juba pikemat aega kaks naist, kellele sotsiaaltöötajad elamispinda otsivad.

Varjupaiga kontakttelefonile on helistanud umbes 30 abivajajat, kellest paljudele on korraldatud nõustamisi.

Mittetulundusühingu Naiste Varjupaik juhataja Sirje Otstaveli hinnangul on sellisel minimaalsel tasemel võimalik Viljandis inimestele abi pakkuda aasta lõpuni. Tema sõnul sai Viljandi varjupaik hasartmängumaksu nõukogult vaid 35 protsenti sellest rahast, mida oli taotlenud. Ettevõtmist toetavad siiski ka omavalitsused, kes maksavad oma elanikeregistrisse kantud naiste majutamise eest.

«Varjupaigad püsivad praegu kogu Eestis rohkem inimeste entusiasmil ja soovil seda tööd teha,» nentis Sirje Otstavel.

Artikli täielikku versioon saab lugeda
«Sakala» teisipäevasest paberväljaandest.