Viljandi mõisahoonele uut elu ei terenda

Eelmisel kuul ähvardas mõisat suur oht, sest selle lähedal olev kuur läks põlema. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Muinsuskaitsealust Viljandi mõisahoonet on aastate jooksul plaanitud kasutada eri moel, kuid paraku on see tühjaks jäänud. Eelmise kuu algul sattus häärber suurde ohtu — süttis selle kõrval seisev kuur.

Politsei on kuuripõlengu suhtes algatanud kriminaalmenetluse ning juhtumiga tegeleb prokuratuur. Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kristina Kostina lausus, et käsil on  tõendite kogumine ning kuna see on pooleli, on küsimusi praegu rohkem kui vastuseid.

Mõisa lähedal elavad inimesed teavad rääkida, et arvatavasti panid kuuri põlema kodutud, sest sinna pääses väga lihtsalt sisse.

Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektori Anne Kivi sõnul annab igasugune põleng  põhjuse muretsemiseks. «2004. aastal põles Polli mõisa valitsejamaja ja see on seniajani varemeis,» tõi ta näiteks.

Vaneminspektori andmetel on Viljandimaal umbes sada halvas ja avariilises seisus mälestist.

«Põlenud kuur üksikmälestisena kaitse all ei ole, kuid selle all on kelder ja kui põlenud kuur lammutada, hakkab kelder sademevete käes lagunema,» selgitas ta.

Mõisahoone ise on Kivi jutu järgi praegu rahuldavas seisus. «Viimased märkused olid seotud vihmaveesüsteemi puudulikkusega. Loodenurgal oli kaua katkine toru ja seina kahjustust on praegugi märgata,» kirjeldas ta.

Vaneminspektori sõnul vajaks väljavahetamist vanaldane katuseeterniit. «Omanikelt nõuame uste ja akende sulgemist, et kõrvalised isikud hoonesse ei pääseks,» lisas ta.

1870. aastatel ehitatud hoones oli nõukogude ajal miilitsajaoskond ning taasiseseisvumise järel politseiprefektuur. 1998. aastal kolis prefektuur välja ning pärast seda on hoonesse planeeritud mitut asutust, kuid valmis pole neist saanud ükski.

Mõisasse pidi kolima linnaraamatukogu, kuid see plaan takerdus, sest üht osa majast kasutas kodakondsus- ja migratsiooniamet, kes ei leidnud endale uusi ruume.

2001. aastal soovis tollane maavanem Helir-Valdor Seeder koondada kõik riigiametnikud nelja Viljandi maavalitsuse ümber paiknevasse hoonesse, millest üks oleks olnud mõisahäärber. Et riigil raha ei olnud, jäi see mõte katki.

2002. aastal ostis hoone riigilt 612 000 krooniga firma Acropolis, kes tahtis sellest teha vanade inimeste kodu. Ka see plaan jäi katki.

Acropolise juhataja Kristjan Saar ütles 2008. aastal «Sakalale», et ei tea, mis hoonest saab, sest firma endise omaniku Heiki Saare surma järel polnud enam inimest, kes pansionaadi mõtet veaks. Saar lisas, et hotelli- ja pansionaadiplaanid on Eesti majandusliku olukorra tõttu külmutatud, kuid mitte lõplikult maha maetud.

Kui «Sakala» Viljandi mõisahoone saatuse kohta uuesti uuris, kinnitas Saar, et mõisasse pole plaanis midagi ehitada ning aastaid tagasi välja käidud hotelli-pansionaadi mõtet ei saa enam tõsiselt võtta. «Majanduslik olukord on muutunud ning hoone kordategemine läheks maksma mitu korda rohkem kui toona,» lausus Saar.

2004. aastal ütles Acropolise juhataja Heiki Saar, et mõisahoone renoveerimine võib maksta  25—30 miljonit krooni ehk ligi kaks miljonit eurot.