Maakonna väike töötute protsent näitab tööandjate ettevõtlikkust

Kõige rohkem tööpakkumisi on Viljandimaal praegu metalli-, õmblus- ning puidusektoris.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Täispikkuses artikkel ilmus 27. oktoobri «Sakala» paberväljaandes.

Viljandimaa töötuse määr on olnud mitu kuud Eesti väikseim. Töötukassa ning omavalitsusjuhtide sõnul on selle taga aktiivsed tööandjad ning töötukassa, kuid loorberitele puhkama jääda siiski ei saa.

«Kui selle aasta septembris oli töötuse määr 3,6 protsenti, siis oktoobris on see juba 3,8 ning suureneb veelgi,» lausus Viljandimaa töötukassa juhataja Merit Laan.

Tema jutu järgi ongi kevad tavaliselt see aeg, mil töötuse protsent kahaneb, sest suureneb hooajatööliste vajadus.

Viljandimaal on Eesti väikseim töötuse määr Laane sõnul sellepärast, et maakonnas luuakse uusi töökohti ning ka töötukassa töötajad on oma ala asjatundjad. «Meil on päris palju võimalusi inimesi uue töökoha otsingul toetada, püüame leida lahendusi koostöös omavalitsuste sotsiaaltöötajate ja tööandjatega.»

Töötukassa juhataja rõhutas, et sotsiaalseid muresid on siiski palju, näiteks transpordi ja lastehoiu küsimus. «Need takistavad paraku ka tööle saamist,» lausus Laan. «Muidugi kui inimene ikkagi soovib tööle minna, ei loe ka aastaaeg ja me leiame lahenduse.»

Töötukassa juhataja sõnutsi luuakse Viljandimaal uusi töökohti peamiselt metalli-, õmblus- ja puidusektori ettevõtetesse, mis tähendab vahetustega töölkäimist.

«Ka praegu on meil pakkuda 47 töökohta, millest kolm või neli eeldavad erialaseid teadmisi ja  töökogemust,» rääkis ta. Iga kuu asub uuele kohale umbes kümme protsenti registreeritud töötutest.

Et sobivaid inimesi leida, neid tööks motiveerida ning ette valmistada, pakub töötukassa praktikat ja ümberõppevõimalusi. «Kuigi töökoht, mida inimesele pakume, ei pruugi talle sobida, üritame ikkagi selgitada, et see aitab kaasa uue ja parema koha leidmisele.»

Lisaks peab inimesi ärgitama, et nad ei istuks tegevuseta kodus, sest sellisel juhul on hiljem tööturule keeruline siseneda.

Kõige suurema riskirühma moodustavad Merit Laane ütlemist mööda noored, kes pärast kooli lõpetamist koduseks jäävad. Selle nimel, et nad teenistust leiaksid, on töötukassa teinud koostööd noortetubade ja karjäärinõustajatega.

Paljud inimesed lähevad Merit Laane sõnul Soome, kus sama töö eest saab Eestiga võrreldes mitu korda suuremat palka. «Tavaliselt need inimesed ei ütle meile, et nad lähevad Soome, vaid lihtsalt seda, et said tööd,» lausus Laan.

Seda, et viljandimaalased Soomes tööl käivad, näitas ka käesoleva kuu algul «Postimehes» ilmunud Tartu ülikooli uuring, mis põhines mobiiltelefonide rändlusinfol. Nende andmete järgi käib põhjanaabrite juures umbes kümme protsenti Viljandi linna ning Suure-Jaani valla elanikest. Registreeritud töötuid on mõlemas omavalitsuses ligikaudu neli protsenti.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles