Trööstitule olukorrale lahendust ei paista

Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui bussiliiklusega tänavate löökauke on aktsiaselts Cleanaway Viljandis linnavalitsusega sõlmitud lepingu alusel talve jooksul jõudumööda lappinud, siis ülejäänud teed lagunevad aina edasi.

Kõige hullemas seisukorras on hulk endisi kruuskattega tänavaid, mis on viimasel kümnendil üle pinnatud.

Aasta tagasi kirjutas «Sakala», kuidas Uueveski linnaosa Koidula ja Allika tänav on kohati nii auklikud, et sõiduautoga on neid sama hästi kui võimatu läbida. Kevadsuviste pindamis- ja augulappimistööde käigus need lõigud küll parandati, kuid praeguseks on need taas samas või isegi hullemas seisus.

Kõnealuste tänavate lagunemise peamine põhjus on neile osaks saav liiga suur liikluskoormus. Nimelt kasutatakse mõlemat otseteena Uueveskilt ja Peetrimõisast Jakobsoni tänavale. Asfaltkattega Uueveski teed mööda minnes tuleks ju ühesuunalise liikluse tõttu teha haak südalinna poole.

Kerge, kuid kohatu oleks säärases olukorras süüdistada autojuhte — igaüks võib ju valida liiklemiseks kõige lihtsama ja otsema marsruudi. Kui linn on kehtestanud niisuguse liikluskorralduse, mis suunab autojuhid eramute vahele, on igati loogiline eeldada, et sealsed teed sellele ka vastu peavad.

Nii et mõlemad need tänavad vajavad pindamise asemel hoopis korralikku asfaltkatet, nagu eelmisel aastal pandi Kevade tänavale.

Teine Allika ja Koidula tänava, aga ka mitme teise tänava mure on vihma- ja sulavee äravoolu puudumine — see on tiheda liikluse kõrval samuti üks põhjus, miks sinna nii palju auke on tekkinud. Üks Allika tänaval elav naine kurtis aga «Sakalale», et sulavee ja lompide all olevaid sügavaid löökauke pelgavad autojuhid on hakanud sõitma üle tema maja esise haljasala, pöörates selle mudaauguks.

Aasta eest tunnistas Viljandi abilinnapea Rein Triisa «Sakala» selleteemalises loos vee äravoolu probleemi ning arvas, et seda oleks võimalik leevendada, kui kaevata tee äärde kraavid, kuhu vesi saaks voolata. Seni säärast võimalust proovitud pole.

Eespool nimetatud kaks tänavat on Viljandis ühed markantsemad näited. Uueveskil  põhjustab üleujutus meelehärmi aga ka näiteks Ravila tänaval, samuti Endla ja Kullamäe tänava vahelisel lõigul Ugala puiesteel, kus autodele on küll tee keskel kitsas, ühe sõiduki laiune auguvaba rida, kuid jalakäijatel pole kõnnitee puudumise tõttu teha muud kui lompe mööda kõndida.

Juba aastaid on teeolud olnud ekstreemsed Raua tänaval ja Kantrekülas Vene tänava mitmel lõigul, aga ka Paalalinnas Kodu tänava ühes otsas, kus samuti auto säästmiseks üle haljasala sõidetakse ja see mudaseks keeratakse.

Omaette teema on viimase kümne aasta jooksul uue asfaltkatte saanud teed, mis on nüüdseks otsast lagunema hakanud. Näiteks Leola tänav ja Maramaa puiestee, kus praegu on vaid väiksemaid löökauke, võivad aasta-paari pärast näha välja sama auklikud nagu juba aastaid Šveitsi juustu meenutanud Kivi tänav.

Tallinna tänava ja Musta tee vahele jääv Ugala puiestee lõik aga nagu polekski tänav. Nõukogude ajal eelkõige kommunaalameti sissesõiduteena teatud lõiku pole vist kogu iseseisvusaja jooksul parandatud. Nüüd on selle ääres asuvates hoonetes tegutsema hakanud mitu ettevõtet, millest kahe tegevusvaldkond seostub paradoksaalsel moel autoremondiga.

Võib-olla ei peeta selle tänavalõigu parandamist enam vajalikuks, sest paarsada meetrit eemal sai mõni aasta tagasi valmis Roheline tänav, mis ühendab samuti Tallinna tänavat ja Musta teed.