Skisofreenia all kannatab iga sajas inimene

Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Kaire Aadamsoo ütleb, et skisofreeniahaigele teeb palju halba tutvusringkonna eelarvamuslik suhtumine. Foto: Mihkel Maripuu

Pärnus peetud ABC konverentsil, mille korraldas arstidele ravimifirma Ast­raZeneca, pidas Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Kaire Aadamsoo haarava ettekande skisofreeniahaigete ravist.

Arst nentis, et skisofreenia on psühhiaatria saladus ja müüt, mille püsimisele aitavad jätkuvalt kaasa selle haiguse põhjuste ebaselgus ja ravitulemuste ebaühtlus.

Kaire Aadamsoo tekitas saalis kerge kahina, öeldes teda kuulavale viiesajale kolleegile, et statistika põhjal peab ka nende seas olema viis

skisofreeniahaiget, sest selle tõve all kannatab üks protsent inimestest. Selle näitega tahtis ta rõhutada, et skisofreeniahaige võib olla täiesti tavaline oma tööd tegev ühiskonnaliige, ning hajutada arstidegi hulgas kanda kinnitanud mõttetuid hirme seda haigust põdevate inimeste ees.

Kaire Aadamsoo, kas skisofreeniat diagnoositakse üldjuhul õigel ajal? Kes seda haigust harilikult märkavad? Diagnoosi saab panna vist

ainult psühhiaater.

Mida varem haigust märgatakse ja raviga alustatakse, seda paremad on tulemused — skisofreenia võib kahjustada närvirakke. Mujal maailmas on isegi üritatud koolitada õpetajaid ja teisi noorukitega kokku puutuvaid isikuid psühhoosi esmaseid sümptomeid ära tundma. Skisofreenia algab ju enamasti hilises nooruki- või varases täiskasvanueas.

Harilikult märkavad haigussümptomeid esimesena patsiendi lähedased, seega pereliikmed või sõbrad.

Haigustunnused jagunevad kahte rühma. Esimese rühma moodustavad normaalsele psüühikale lisanduvad ehk positiivsed sümptomid ning teise rühma normaalsete psüühikafunktsioonide kadumisest tingitud ehk negatiivsed sümptomid.

Positiivsed ehk lisanduvad sümptomid on erinevad luulumõtted, meelepetted, käitumise muutused. Negatiivsed ehk kaduvad sümptomid on huvide hääbumine, tahteaktiivsuse vähenemine, sotsiaalne isoleerumine.

Väga sageli loobuvad äsja haigestunud inimesed neid seni huvitanud tegevustest ja asuvad ühe ülekaaluka tegevuse kallale, mis tihtipeale on seotud mediteerimise, esoteerika, mingi usuvoolu või õpetuse järgimisega.

Seetõttu on meie patsiendid kerge saak igasugustele posijatele ja parateaduste arendajatele, samuti võib neid tihti näha teleekraanil oma kummalisi elamusi kirjeldamas, «Pealtnägijas» näiteks.

Kui tähtis on õigeaegne diagnoos edaspidise ravi edukuse seisukohalt?

Tänapäeval arvatakse, et skisofreenia esmase episoodi ravi peab kestma vähemalt viis aastat ning kui on esinenud korduvaid episoode, eluaeg. Vaid kümnel protsendil skisofreeniahaigetest piirdub haigus ühe ägeda episoodiga, aga kahjuks me ei oska kindlaks teha neid patsiente, kes selle kümne protsendi sisse kuuluvad. Paraku on enamik skisofreenia korduvatest ägedatest episoodidest seotud antipsühhootilise ravi katkestamisega.

Äge psühhoosiepisood ei ole kõhu- või peavalu, mis nädalase ravi ja kummeliteega möödub. Enamasti vajab see mitme nädala kuni mitme kuu pikkust haiglaravi, millele järgneb veel mitu kuud kodus, enne kui patsient suudab tööle või kooli tagasi pöörduda.

Uuringutega on tõestatud, et iga ägeda episoodiga, eriti haiguse algusaastatel, halveneb patsientide edasine toimetulek. Meie pingutused on suunatud ägedate psühhoosiepisoodide vältimisele. Olulisemad kui arsti pingutused on siin patsiendi enda ja tema lähedaste koostöövalmidus ning arusaam, et psühhiaater ei määra antipsühhootilist ravi mitte enda teadushuvide rahuldamiseks, vaid ikka selleks, et patsient paremini elaks ja toime tuleks.

Ütlesite oma ettekandes, et sageli jääb skisofreeniahaige ravi vaid psühhiaatri hooleks ja nii ei panda tähele paljusid kehalisi hädasid. Patsient ei pruugi olla küllalt algatusvõimeline, et kardioloogi või endokrinoloogi juurde minna. Kelle asi see on, kas psühhiaatri või hoopis perearsti?

Kindlasti peavad psühhiaater ja perearst koostöös tagama, et skisofreeniahaige ikka vajalikku ravi saaks.

Rääkisite, et skisofreenia raviks kasutatavad rohud põhjustavad sageli ebasoovitavaid kõrvaltoimeid. Kas arstid on piisavalt hoolikad ja pädevad kasu ja kahju kaaluma? Kas patsiente kaasatakse otsustamisse?

Kindlasti kaasatakse tänapäeval patsiendid raviotsustesse — teistmoodi pole see võimalik. Samuti kaalutakse koos patsiendiga võimalikku kasu ja kahju.

Meie patsiendid ei eristu oma tervisekäitumisega kuidagi teistest inimestest. On nii oma tervisest hoolivaid kui ka mittehoolivaid skisofreeniahaigeid.

Mida te soovitate neile, kelle lähedane või kolleeg põeb skisofreeniat?

Eelkõige mõistvat suhtumist. Skisofreeniahaige on samasugune inimene nagu meie kõik ja kui tema haigus on adekvaatse raviga remissiooniseisundis, ei eristu ta tervetest oma käitumise ega toimetulemise poolest. Oluline on teda toetada ja aidata kaasa, et ta ravi ei katkestaks.

Eelarvamuslik negatiivne suhtumine skisofreeniahaigetesse, neile märgi külgepanek on sageli põhjus, mis ajendab patsiente ravi katkestama. Kahjuks ei vabasta ravimitest loobumine haigusest.