Põllumehed mõtlevad kevadkülvile

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Reedel arutasid põllumehed Olustvere lossis Eesti majanduse, sealhulgas põllumajanduse olukorda ja tulevikuvaateid. Seminaril viibis ka Viljandimaa talunikke.


Mis mõtetega põllumees tänavu kevadkülvile läheb? Küsimusele vastas neli peremeest.



Jaan Lepik,
Ärma talu peremees


Külvame. Kõik, ka seeme ja väetised, on selleks olemas. Sertifitseeritud seemet tuli küll osta, aga on ka oma seemet. Puudu on ainult tulevase vilja ostu-müügileping ühes kindlaks määratud hinnaga.


Vili läheb umbes 450 hektarile. See on kõik oma maa — võõrast põldu ma enam ei hari.



Kriis annab end tunda küll. Möödunud aastal jäi Eesti põllumeestel ikkagi 2 miljardit krooni saamata ja alanud aasta suhtes pole mingit kindlust. Kõige raskemas seisundis on piimasektor: juba neljas kuu läheb kahjumiga.



Marje Josingu ettekandest ilmnes, et majandusraskustel veel põhja ei paista. Eelmise aastaga võrreldes saan piimaliitrist 2.50 krooni vähem. Õnneks on praegu ainult 100 lehma.




Margus Kokk,
Laanekuru osaühingu juhataja


Mina loomi ei pea. Tegelen taimekasvatusega. Haritavat maad on 1100 hektarit, sellest 800 on oma. Kasvatan seal rapsi ning suvi- ja talivilja. Ei oska veel öelda, kuidas talinisu talve üle on elanud — lumi on alles peal. Tavaliselt olen kasvatanud ka talirapsi, kuid sügis oli nii vihmane, et ei jõudnud kõike külvata.



2007. aastal tegin kõige suurema investeeringu Euroopa Liidult saadud toetusega. Kombaine on praegu kaks ja Lääne traktoreid neli, lisaks kaks Belarussi. Teisiti ei tuleks nii suure põllumaaga toime. Ja mul on väga head töömehed.



On ka 400 hektarit metsa. Praegu teevad mehed küttepuid. Kõik on odavamaks läinud, metsast tuleb ainult elamisraha.



Liisinguvõlga mul muidugi on, kuid ma arvan, et talu elab selle raske aja üle.




Sander Kannel,
Pihlama talu peremees


Mul on harida 650 hektarit, millest kõik pole enda oma. Kevadel külvan ja sügisel lõikan — pankrotihirmu mul veel pole.



Seeme on olemas, muist oma ja muist juurde ostetud, ning traktorid kütuse puudumise tõttu seisma ei jää.



Kui traktorid seisma jätaksin, tuleks pankrot tõesti kätte. Võlga on, kuid saan sellega hakkama.



Eelmisel aastal tegin teraviljakuivatit paremaks — varem rajatu jäi juba väikseks. Praegu on ka vilja hoidmiseks ruumi.



Kevad on esialgu õhus, kuid varsti algavad põllutööd.



Andrus Keerd,
Paala osaühingu juhataja


Kevad tuleb, muidugi külvame. Kõik analüüsid on tehtud — oma viljaseeme õnneks idaneb.



Kurb on see, et raha ei liigu üldse. Osaühingul on 380 lehma, piima hind on aga nii madal, et iga liitri pealt maksame üle krooni peale. Seda väikestki raha ei saa Rannu meiereist kätte. 75 protsenti jaanuarikuu piimaraha on saamata, veebruarikuust rääkimata.



Praegune majandamine on ikka üsna nukker, aga üritame edasi elada. Palju oleneb sellest, kuidas edaspidi piima eest raha laekub.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles