«Kõigepealt pesen porgandid, siis koorin ja viilutan need. Viilusid kuumutan suhkruvees ning seejärel kuivatan,» rääkis Säga-Aaviku perenaine Sirje Allik. Suureks tootjaks ta end ei pea, krõpsude tegemine käib väikeste koguste kaupa, aga mahepoodidesse neid jagub.
Perenaine ütles, et tuli mõttele hakata valmistama porgandikrõpse ükskord, kui peenramaal oli jäänud rida porgandeid harvendamata. Müüki panna neid ei passinud ja kõike loomadele jagada ka ei raatsinud. Porgandid olid ju ilusad, ainult natuke liiga pisikesed.
«Siis meenus mulle kunagine Olustvere õppepäev, kus õpetati midagi niisugust tegema,» tähendas Sirje Allik.
Tarvastu vallas Säga-Aaviku talus on perenaine neid krõpse valmistanud juba tükk aega, aga oma köögis alles aasta algusest saati. Varem kasutas ta Polli köögi teenust, siis polnud oma köögil veel mahetootmise tunnistust.
Messidel käies pakkus Allik oranže snäkke inimestele proovida. Sööjad maitsesid ja kiitsid, et mekivad head. Suure huvi tõttu hakati Säga-Aavikul neid tasapisi tootma. «Porgandid ei tulnud enam harvendamata peenralt ehku peale, vaid kasvatasin neid spetsiaalselt krõpsude tegemiseks,» sõnas Allik.
Tänavu suvel oli Säga-Aavikul porgandimaad 0,1 hektarit. Kõik juurikad siiski krõpsudeks ei passi, vaid osa läheb niisama müügiks.
Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli toiduvalmistamise õpetaja Elli Vendla ütles, et tema kokaraamatus on köögiviljast tehtud krõpsud olnud juba ammusest ajast.
«Näiteks punasest peedist on neid imelihtne teha. Viilutad peedi, paned korraks sajakraadisesse ahju, hoiad viis minutit, kuni hakkab tulema auru, avad ukse ning alandad temperatuuri pikkamööda 40 kraadini,» selgitas ta valmistamisprotsessi.
Vendla lisas, et krõbuskeid saab valmistada paljudest köögiviljadest: peale tavapärase peedi, porgandi ja kartuli kindlasti ka pastinaagist ja kõrvitsast. Porgandist tehtuid kasutab ta enamjaolt toidu kaunistamiseks, peedi omi ikka pigem söömiseks. «Peet on kasulik köögivili,» kinnitas Vendla.