Nõustajad aitavad õiget ametit leida

Viljandimaa Rajaleidja keskuse karjääriinfo spetsialist Maili Kapp (vasakul) ja karjäärinõustaja Marili Lenk tutvustavad noortele soovi korral nii õppimisvõimalusi kui ameteid. Selle juures on neil abiks mapid, kuhu on koondatud paljude ametite üksikasjalik kirjeldus. Foto: Elmo Riig / Sakala

Artikkel ilmus 26. septembri «Sakala» paberväljaandes.

Mida teha, kui tunned, et praegune amet on ennast ammendanud, kuid uut otsida ei oska? Või kui oled hätta jäänud töökuulutuses nõutavate paberite vormistamisega? Ehk soovid leida hoopis sobivat õppimisvõimalust?

Inimesed, kes sääraste küsimuste ees seisavad, saavad sel hooajal Viljandimaal nõu küsida mitmest kohast, kusjuures spetsialistide abi on kõigile tasuta. Huvilistel tuleb vaid aeg karjäärinõustaja juures kinni panna, julgus kokku koguda ning sammud õiges suunas seada.

Sellest, milliseid võimalusi nende asutustes pakutakse, rääkisid «Sakalale» Viljandimaa Rajaleidja keskuse, Viljandi ühendatud kutsekeskkooli (VÜKK) ning töötukassa esindajad.

Kui viimasena mainitud asutuses tegeldakse inimeste tööleaitamisega tõenäoliselt kaugemaski tulevikus, siis Rajaleidja ja VÜKK-i tegemised hõlmavad vaid käesolevat ja järgmist aastat — nii kaua kestab nende projektide rahastamine. Kutsekoolide projekt lõpeb juba 31. märtsil.

Rajaleidja suunab noori

Viljandimaa Rajaleidja keskuse karjääriinfo spetsialist Maili Kapp ja karjäärinõustaja Marili Lenk ütlesid, et nende asutus tegeleb enamasti 7—26-aastaste noortega. Ühe tööna peavad neiud koolides karjääriinfo loenguid, mis on mõeldud lõpuklasside õpilastele.

«Teise suunana pakume karjäärinõustamisi nii gruppidele kui individuaalselt,» jutustas Marili Lenk. «Nõustamisi teeme meie keskuses Leola tänav 15-a, kuid soovi korral läheme ka kooli.»

Lenk tõdes, et paraku ei ole noored Rajaleidja keskuse tegemistega eriti kursis ega tea, et sinna võib ka omapäi nõu küsima minna. «Meie juurde võib tulla nii üksinda kui ka näiteks koos ema ja isaga,» selgitas nõustaja.

Kui noor soovib infot õppimisvõimaluste kohta, tutvustab Maili Kapp talle eri ameteid ning aitab koolide kohta teavet leida. Vajaduse korral aitab ta vormistada kandideerimisdokumente.

Noorel on võimalik minna individuaalsele karjäärinõustamisele. Sel juhul ootab teda ees vestlus Marili Lengiga, kes võimaldab täita töölehti ning isiksuse- või kutsesuundumusteste.

«Tihtipeale ei oska noored iseendale otsa vaadata: nad ei tea, millised on nende isiksuseomadused ja millised võimalused neil tänu sellele elus avanevad,» selgitas Marili Lenk.

«On ka palju teadmatust õppevormide kohta. Üks levinud väärarvamus, millega kokku puutume, on see, et pärast kutsekooli ei saa enam kõrgkooli õppima minna,» tõi Maili Kapp näiteks. «Ei teata, et kutsekoolis omandatakse ametioskuste kõrval ka keskharidus.»

Ta lisas, et Rajaleidjasse võiksid noored infot koguma minna üsna varakult, kaheksandas või kümnendas klassis, lõpuklasside peale seda jätta ei tasuks.

Töötukassas praktiline nõu

Inimesed, kel vanust on juba rohkem, kuid kel napib oskusi näiteks tööle kandideerimiseks dokumente täita, saavad abi küsida Eesti töötukassa Viljandi osakonnast.

Individuaalne nõustamine on seal mõeldud küll ainult registreeritud töötutele ja koondamisteatega tööotsijatele, kuid karjääriinfo toast saavad vajalikke näpunäiteid küsida kõik soovijad.

Spetsialist näitab huvilistele, kust leida töökuulutusi, ja jagab infot koolide õppimisvõimaluste kohta. Ta aitab koostada CV-d ning motivatsiooni- ja kaaskirja.

Töötukassa Viljandi osakonna karjääriinfo spetsialist Pirjo Kespre-Bet­zer jagab nõuandeid nii töökohta vahetada soovivatele inimestele kui ka suveks tööd otsivatele noortele.

«Inimesel tasub uue koha leidmisele mõtlema hakata, kui ta teeb tööd, mis üldse ei meeldi. Ei maksa otsingutega oodata selle hetkeni, kui ollakse juba töötu,» kõneles Pirjo Kespre-Betzer.

«Minu juurde jõuavad sageli igas vanuses kliendid, sealhulgas ka pensionärid, kes tahavad osakoormusega tööd leida. Palju on noori, kes on kooli katkestanud või otsustanud enne edasiõppimist aja maha võtta,» kirjeldas ta.

Pirjo Kespre-Betzeri sõnul pole paljud noored kuulnud näiteks sellest, et Viljandis on pärast põhikooli katkestamist võimalik edasi õppida täiskasvanute gümnaasiumis, kus osakoormusega õppeaja kõrvalt on võimalik tööl käia.

Paljudele on kasu olnud haridus- ja teadusministeeriumi pakutud programmidest «Tule» ja «Kutse», mille käigus saab lõpetada pooleli jäänud kutse- või kõrgkooli. «Nende programmide asjaajamine võib küll keeruline olla, kuid koolid toetavad inimesi ning ka meie oleme aidanud neid dokumente vormistada,» sõnas spetsialist.

Töötukassasse võivad soovijad sisse astuda asutuse lahtiolekuaegadel, kuid igaks juhuks tasub infolauas spetsialisti juurde aeg kinni panna.

Kutsekoolid nõustavad kõiki

Mida peavad aga tegema need inimesed, kel on vanust rohkem ning kes soovivad oma edasise elu üle põhjalikumalt aru pidada? Nemad saavad pöörduda Viljandimaa kutseõppeasutustesse, kus on tööd alustanud just selleks otstarbeks välja koolitatud nõustajad.

Olustvere ametikooli algatatud projekt hõlmab kuut Lõuna-Eesti kutsekooli. VÜKK-i täiskasvanute koolituskeskuses Leola tänav 15-a võtab inimesi vastu Marge Soonets ja  Olustvere ametikoolis teenindab soovijaid Loore Kreem. Nad mõlemad on sama projekti käigus saanud 240-tunnise väljaõppe.

Euroopa Liidu sotsiaalfondist rahastatav ettevõtmine peaks täiskasvanute karjääri- ja õpinõustamise senisest hoogsamalt käima lükkama. Projekt on mõeldud 17-aastastele ja vanematele inimestele, kes ei õpi tasemeõppes riigieelarvelisel kohal.

VÜKK-i täiskasvanute koolitusosakonna juhi Kadri Londoni sõnul tõlgendavad kutsekoolide nõustajad karjääri mõistet väga laialt. «Karjäär võib olla ka see, kui inimene tahab oma kolmele lapsele hea ema olla,» selgitas ta.

Nõustamisel on võimalik teada saada, millised elukutsed konkreetsele inimesele sobivad, kuidas oma tööelu paremini planeerida, mida oleks vaja juurde õppida ja milline on tööturu olukord.

Karjäärinõustaja Marge Soonets lisas, et tänapäeva ühiskonnas, kus liigub väga palju infot, ei leia inimesed vajalikku teavet sageli ise üles. Sellepärast ongi neil tark pöörduda asjatundja poole.

Projekti kestel viib VÜKK läbi neli täiskasvanute karjäärikoolitust, mille vastu on juba elavat huvi ilmutatud. Esimene rühm alustas eile ja teine asub teadmisi omandama 6. novembril, ülejäänud kaks koolitust korraldatakse järgmisel poolaastal.

Kursuse teemade hulka kuuluvad näiteks oma isiksuseomaduste tundmaõppimine ja suhtlemisoskuste arendamine, muutuva tööturu ning majandusalade ja haridussüsteemiga tutvumine, isikliku karjääriplaani ja kandideerimisdokumentide koostamine ning tööintervjuul osalemine.

Palju inimesi on end juba kursustele kirja pannud, kuid leidub ka vabu kohti.

Huvilised saavad kursuste ja karjäärinõustamise kohta lähemat infot kutsekeskkooli internetileheküljelt www.vyk.vil.ee karjäärinõustamise lingi alt.

MÕISTE

Karjäär on isiklik teekond.

XXI sajandil on karjääri mõiste varasemaga võrreldes märgatavalt laienenud. Ühesuunalise alt üles liikumise asemel hõlmab see eneseteostust, elukutsevalikut, astumist tööellu, koolitustel osalemist, pensionile jäämist ning tegevust pensionäripõlves. Töö kõrval on tähtsad pidev õppimine, hobid ning suhted lähedaste ja iseendaga.

Allikas: Rajaleidja trükis «Karjääriteenused Eestis»