Niiskel sügisel süttivad kuivatid järjepanu

Põlema läinud viljakuivati kustutamiseks võib kuluda palju vett ja vaeva. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kuude kaupa vihmasena püsinud ilm on seadnud vilja kuivatavad põllumehed raskesse seisu: aega ja kütust kulub sellele tegevusele mitu korda rohkem kui tavaliselt ning kasvanud on oht, et saak läheb põlema.

Päästeameti Lõuna päästekeskuse Viljandimaa päästepiirkonna juhataja Jüri Soovik ütles eile, et augusti algusest on tuletõrjujad saanud seitse vilja kuivatamise või hoidmisega seotud väljakutset.

«Tavaliselt on meid sellise perioodi jooksul kutsutud vilja kustutama vähemalt korra, aga nii palju pole seda laadi väljakutseid vähemasti viimastel aastatel küll olnud,» tõdes Soovik.

Miks vili süttib?

Halliste vallas Uuemõisa külas asuva osaühingu Milligrupp juhataja Arne Lohu ütles, et kui keskmiselt kuival hooajal kulub ühele kuivatitäiele 3—5 tundi, siis tänavu on vili nii märg, et protseduur võtab aega 12—18 tundi.

«Kütust kulub kolm korda rohkem,» nentis Lohu ja kinnitas, et suurenenud energiakulu annab põllumehe rahakotis valusalt tunda.

Arne Lohu hinnangul lähevad viljakuivatid põlema peamiselt kahel põhjusel. Üks neist on seotud kuivati hooldamisega. «Kui vili on väga märg, tekib ka tolmu rohkem. Seega tuleb kuivatit rohkem puhastada,» kõneles ta.

Teine asjaolu on seotud kuivati konstruktsiooni iseärasustega. «Mõne kuivati ehitus jätab väga kahtlase mulje,» nentis Milligrupi juhataja. «Ei saa öelda, et selliseid kuivateid märkimisväärselt palju oleks. Pigem on tegu eranditega.»

Üsna rasked juhtumid

Kui palju vilja põlenguga kaotsi läheb, oleneb Arne Lohu ütlemist mööda sellest, kui kiiresti tulele jaole saadakse. «Selge on see, et üks osa viljast tuleb siis metsa sigadele viia,» sõnas ta. Kvaliteetkaupa ei saa ka tulelt võidetud teradest, sest vee- ja suitsukahjustused jätavad oma jälje.

Jüri Soovik selgitas, et kui vili läheb põlema suures hoidlas, nõuab selle kustutamine palju vett ja vaeva. Peamine oht, mis päästjaid säärast laadi väljakutsete puhul varitseb, on seotud süttimisohtliku tolmuga.

«Piisab väikesest sädemest, et see plahvataks ehk väga kiiresti põleks. Kui see juhtub, tekib aga oht, et ehitise konstruktsioonid saavad kannatada,» rääkis ta.

Viljandimaal pole ükski päästja viimastel aastatel sel moel siiski viga saanud.

PÕLENGUD

1. augustist alates on Viljandimaal tuletõrjujaid kutsutud seitsmele viljakuivati või -hoidla põlengule.

• 1. augustil Viljandis

• 12. augustil Viiratsi vallas Vardja külas

• 14. septembril Viljandis

• 27. septembril Viiratsi vallas Verilaske külas

• 27. septembril Halliste vallas Saksakülas

• 4. oktoobril Abja vallas Veskimäe külas

• 5. oktoobril Pärsti vallas Savikoti külas

Allikas: «Sakala»