Eesti meditsiinitöötajate 1. oktoobril alanud streigis pole midagi enneolematut või eriskummalist. Mõnevõrra imelik on ehk üksnes see, miks meedikud venitasid sellega nõnda kaua.
Kommentaar: Arstid streigivad kogu maailmas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arstide streike korraldatakse paljudes maailma riikides ja nende tulemused on erinevad: mõne meeleavalduse tulemusena on tõstetud meedikutel palka, mõni streik on lõppenud neile kurvalt.
Arstide peamine soov on alati töötasu suurendamine, kuid mõnikord kaasnevad palgasooviga ka reformide nõudmised, mis sageli pole üldse tähtsad. Maailmas leidub riike, mille arstid või muu elukutse esindajad ei julge küsida ainuüksi palka juurde, kuigi ka see on täiesti õiglane ja põhjendatud nõue.
Lühiajaline streik enamasti mingit kasu ei too. Seetõttu on mõnetunnised või -päevased tööseisakud üsna mõttetud, sest nende lõpetamise pärast ei hakka valitsused pingutama. Nii juhtus hiljutise Eesti õpetajate streigiga, mis parandas pedagoogide töö- ja palgatingimusi üksnes näiliselt.
Seetõttu on iga tööseisaku puhul tähtsad järjepidevus ja kindlameelsus. Kuigi valitsused püüavad neid ettevõtmisi nurjata, sealhulgas streigimurdjate abil, peavad streikijad jääma oma nõudmistes vankumatuks ja jätkama protesti, kuni nende nõudmised on rahuldatud.
Streigi edu ja ebaõnn
Hea näite pakub möödunud aastal Iisraelis asetleidnud arstide streik, mis kestis üle poole aasta, aprillist novembrini. Et rahandusministeeriumiga peetud kuudepikkused läbirääkimised luhtusid, alustasid meedikud hoiatusstreike, mis hiljem kasvasid üle võimsateks tööseisakuteks.
Iisraeli arstid nõudsid palgatõusu, ülekoormuse vähendamist ning uusi töö- ja voodikohti. Ajuti kontrolli alt väljunud streigi tulemused olid tohtritele meeltmööda: nad saavutasid 40-protsendilise palgatõusu, tuhat uut töökohta ja koormuse vähendamise.
Kuid mitte alati ei lõpe protestiaktsioonid õnnelikult. Tänavu maikuus otsustas Nigeeria valitsus vallandada 788 arsti, kes olid alates eelmisest kuust streikinud. Lahtilaskmisele vastasid Nigeeria riigihaiglate meditsiinitöötajad uue streigiga, nõudes, et arstide palgad võrdsustataks.
Samal ajal tulid tänavatele rasedad, kelle soov oli, et valitsus arstide nõudmistele vastu tuleks. Nigeerias pole olukord veel praegugi rahunenud ja meedikud ähvardavad alustada varsti uut üleriigilist streiki.
Kenya valitsus vallandas tänavu märtsis kõik 25 000 streikinud meditsiiniõde, kes olid nõudnud, et valitsus maksaks neile välja juba eelmisel aastal lubatud, kuid senini teokstegemata palgatõusu. Nende asemele kutsuti tööle kõiki meditsiiniharidusega inimesi: töötuid ja pensionäre. Tasub märkida, et Kenya tervishoiutöötaja keskmine kuupalk oli umbes 225 eurot.
Tänavu on streik jõudnud ka näiteks Portugali, Egiptusesse ja Peruusse.
Möödunud aastal teatas viiendik umbes 19 000 Tšehhi haiglaarstist tööandjale, et lahkub töölt ja riigist. Nende moto oli «Tänan, meie lahkume!». Sel ajal oli haiglaarstide palk 1000 ja 3000 euro vahel, kuid Saksamaal teenis juba esimese aasta eriarst ülikooli kliinikumis üle viie korra rohkem. Et valitsus keeldus palka tõstmast, võttis Tšehhi arstid oma hõlma alla Saksamaa arstide ametiühing, kes aitas neil Saksamaal tööd leida.
Ka Slovakkia tervishoiusüsteem ähvardas 2011. aasta detsembris kokku kukkuda, sest eelmisel kuul oli riigi 7000 haiglaarstist lahkumisavalduse kirjutanud umbes 2400 ning detsembris lisandus neile veel umbes 1200. Nad soovisid palka juurde (see oli umbes 1600 eurot) ja neile ei meeldinud valitsuse plaan muuta haiglad aktsiaseltsideks, mida saaks hiljem maha müüa. Riik kuulutas seepeale 15 haiglas välja eriolukorra, millega arstidel keelati töölt lahkuda, ja nad sunniti trahviähvardusel tööle.
Heaoluriigi probleem
Praegu on olukord kõige teravam Saksamaa meditsiinisüsteemis, kus alates septembrist on arstide ja haigekassade vahel kestnud ägedad vaidlused. Kui olukord lahendust ei leia, võivad Saksa arstid alustada mastaapset streiki, mille tulemused on ettearvamatud.
Saksa eraarstid nõuavad, et nende sissetulekut 2013. aastaks 11 protsenti suurendataks — kokku teeks see 3,5 miljardit eurot lisaraha —, vastasel juhul ähvardavad nad praksise sulgeda. Pärast pikki läbirääkimisi lubasid haigekassad 2013. aastaks suurendada arstide honorari 0,9 protsenti, mis tähendaks 270 miljonit eurot lisaraha. Arsti kohta teeks see aastas umbes 1800 eurot lisa.
Meedikuid see pakkumine ei rahuldanud ja nad ähvardasid ulatusliku streigiga. Haigekassade pakutud lahendust pidasid arstid oma väärikuse solvamiseks. 4. oktoobril peetud voorul kompromissini ei jõutud ning läbirääkimised jätkuvad.
Saksamaa tervishoiuspetsialistid on avaldanud arvamust, et praegune tervishoiusüsteem ei ole ainuvõimalik ja asendamatu. Raha juurde andmise asemel tuleks süsteemi paremini organiseerida.
Arstid teenivad Saksamaal rohkem kui enamik teisi tolle riigi kodanikke. Nende keskmine aastane sissetulek oli mullu umbes 165 000 eurot, üldarstil on aastapalk 116 000, kirurgil 148 000 ja radioloogil lausa 264 000 eurot. Süsteem on aga selline, et arstid teenivad üksnes siis, kui inimesed on haiged ja jäävad haigeks.
Muide, osa arste lahkub Saksamaalt omakorda Šveitsi. Seal koolitatakse igal aastal 800 uut arsti, aga neist ei piisa, mistõttu aastas tuleb sinna juurde tuhatkond välisarsti, enamasti Saksamaalt.
Ka kolmas saksakeelne riik, Austria vaevleb tohtrite puuduses, sest paljud kohalikud arstid on siirdunud tööle Šveitsi ja Saksamaale.