Hinnatõusu saab leevendada

Kadri Simson Foto: Peeter Langovits / Postimees

POLE PALJU neid inimesi, kes ei mäletaks Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) möödunud valimiste loosungit, mis tõotas kodukulusid kärpida. Paljudele saadeti koju ka valijaga sõlmitud leping, milles kinnitati sedasama lubadust allkirjaga.

Tegelikult tuleb suurim hinnatõus just IRL-i ministri haldusalast. Eesti Energia uued hinnakirjad lubavad selgelt prognoosida, et elektri hind tõuseb kõvasti. Kui tarbija valib Eesti Energia kuuekuulise fikseeritud hinnaga lepingu, suureneb tema elektri põhitariif praeguselt 3,15 eurosendilt 4,99-le. See tähendab, et põhitariifi hind tõuseb 58 protsenti.

Ühtlasi on konkurentsiamet lubanud Eleringil suurendada võrgutasusid 13,3 protsenti. See tähendab, et inimese elektriarve kasvab uuel aastal vähemalt viiendiku võrra.

Ei saa unustada ka fakti, et avatud turult hakkavad elektrienergiat ostma ka väiksed ettevõtted, kes seni said osta seda suletud turult. Nendegi tooted lähevad selle tagajärjel kallimaks ning see kajastub üldises hinnatõusus.

Kui avatud turule üleminek oli pikalt teada, siis Juhan Partsi avaldus pärast uue Eesti Energia hinnakirja avaldamist oli enam kui pentsik. Keskerakond ja eksperdid on hinnatõusu eest hoiatanud juba üle aasta.

Me tuginesime andmetele, mis selgusid elektrituru avanemisest suurtele ettevõtetele. 2010. aasta 1. aprillist on Eestis suurtarbijad, kelle aastane tarbimismaht on suurem kui kaks gigavatt-tundi, kohustatud ostma elektrit börsilt.

Juhan Partsi juhitud ministeerium jälgis, mida tähendas see, et elektriturg avaneb suurettevõtetele. Majandusministeeriumi andmetel oli elektri hind avatud turu tingimustes keskmiselt 46 eurot megavatt-tunni eest — ligi 50 protsenti kõrgem kui Narva Elektrijaamadest tuleva elektri reguleeritud hind.

Kui majandusminister teeb praeguses olukorras üllatunud ja abitu näo, tähendab see katset end süüst puhtaks pesta, kasseerides samal ajal sisse hinnatõusuga kaasnevat suuremat tulu, sest hinnatõus tähendab Eesti Energiale suuremat kasumit ning kõrgemale hinnale lisanduvat kõrgemat käibemaksu.

VALITSUSE SEISUKOHT on, et elektri hind kujuneb järgmisest aastast elektriturul ning tema ei saa midagi teha. Tõsi, börsil kujunevat hinda valitsus muuta ei saa, kuid iga inimese elektriarvel on komponente, mida ta saab reguleerida.

Tarbija elektriarve koosneb praegu elektri põhitariifist, võrguteenuse tasust, taastuvenergia tasust, elektriaktsiisist ja käibemaksust. Suurem osa elektri hinnast on riigi kontrolli all.

Euroopa mastaabis on elektrile lisatavad maksud Eestis väga kõrged: maksukoormus moodustab kodutarbija elektrienergia hinnast ligi 30 protsenti. Natuke suurem on maksude osa veel Rootsis ja Portugalis, aga enamikus Euroopa riikides on kodutarbija elektri maksukoormus 20 protsendi piires. Alla 10 protsendi jääb see Lätis, Maltal ja Suur­britannias. Kodutarbijate maksudes sisalduvat käibemaksu tõsteti masuajal samuti.

Maksud on selgelt poliitiline otsus ja kui on soov leevendada tarbijatele elektri hinna tõusu, saab seda teha maksuotsustega.

TÄNA TULEB riigikogus arutusele Keskerakonna algatatud elektriaktsiisi vähendamise eelnõu, mille eesmärk oli leevendada 2013. aasta üleminekut täielikult avatud elektrituru süsteemile. Seda on võimalik teha, vähendades elektrienergia aktsiisi Euroopa Liidu kehtestatud miinimummäära, ühe euroni.

Praegu kehtiv aktsiis on 4.47 eurot ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta. See kehtestati 2007. aastal ja juba toona tunnistas esimesi kuid majandusministri positsioonil töötav Juhan Parts, et ei oska selgitada, millise analüüsi tulemuste põhjal aktsiisimäärad kehtestati ning kas niisugust analüüsi on üldse tehtud.

Keskerakonna fraktsioon on pakkunud ühe võimaluse elektri hinna tõusu leevendada ja neid võimalusi on teisigi. Elektri kallinemine lööb valusalt just väiksema sissetulekuga peresid ja on seega järjekordne ebaõiglane samm: maksukoormust sunnitakse kandma need, kellele see käib üle jõu. Nii mõnestki kallist asjast võib ju loobuda, aga elekter kahjuks nende hulka ei kuulu.