Särgi alla tuleb koguda tervist

Need Viljandi ja Tallinna noormehed, kes omavahel jalgpallis mõõtu võtavad, vähesest liikumisest põhjustatud tervisehädade käes kindlasti ei kannata. Foto: Elmo Riig / Sakala

Paari nädala eest kogunes Viljandi spordihoonesse 380 noormeest vanuses 15—19 eluaastat, et osaleda esimesel Viljandimaa noormeeste tervisefoorumil.

Meestearst Kristo Ausmehe sõnul on Eesti inimeste tervisenäitajad üldiselt head, kuid mõtlema paneb meie meeste madal keskmine eluiga: Soome näitajale jääb see tublisti alla.

Statistikaameti andmetel oli 65-aastaste meeste prognoositav tervena elada jäänud aastate arv Eestis keskmiselt 5,3 ja Soomes 8,8 aastat, elada jäänud aastaid aga 14,2 ja 17,5.

Suurt muret teeb nii noormeeste kui tütarlaste alkoholi liigtarvitamine.

Kolmas probleem on inimeste passiivsus. Nad liiguvad vähe ja nende toitumisharjumused on väärad. Keskmiselt liigub eestlane päevas 21 minutit, aga söömisele kulutab 47 minutit. 56 protsenti täisealisi mehi on ülekaalulised ja kõigest kolmandik harrastab regulaarselt tervisesporti. Rahvusvaheliste uuringute järgi on aga Eesti noormeeste viljakus Euroopa Liidus parim.

Kuhu te kiirustate?

Viljandi politseijuht Alvar Pähkel käsitles alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud liiklussurmajuhtumeid. Auditooriumile näidati Viljandi maakonnas juhtunud liiklusõnnetuste pilte. Ohvrid olid saalis istujate eakaaslased.

Tihtipeale arvatakse, et surmaga lõppevad liiklusõnnetused juhtuvad kihutamise tõttu, kuid see pole nii. Autos olijad võivad kaotada elu ka siis, kui kiirus pole kuigi suur.

Alvar Pähklil oli selle kohta näite. Autojuht sõitis väikese kiirusega, kuid sattus kiilasjääle ja põrkas vastu puud. Auto kahjustused polnud suured, aga ometi lõppes õnnetus inimese hukkumisega.

Alvar Pähkel manitses rattureid kandma kiivrit ja jalakäijaid helkurit, sest mõlemad võivad päästa elu.

«Kiiver ei ole mõeldud politsei tarvis, vaid peab kaitsma sinu pead,» ütles ta.

«Ärge laske purjus sõpru rooli, võtke neilt võtmed ära. Ärge kartke helistada politseisse, kui ise hakkama ei saa. Hiljem võib sõber teid selle eest tänada,» julgustas politseinik kuulajaid.

Eesti kaitseväe värbamiskeskuse peaspetsialist Ott Tuuling selgitas, et ajateenistus annab noortele võimaluse omandada juhtimiskogemused, parandada oma sportlikku vormi ja tõsta ühiskondlikku staatust.  

Sport päästis elu

Triatleet Ain-Alar Juhanson oli Viljandisse tulnud koos tütar Noraga. Tema teekond spordini polnud lihtsate killast. Viieaastaselt hakkas poiss suusatama, tema suured eeskujud olid vend Indrek ja Andrus Veerpalu. Kümneaastaselt asus Ain-Alar Juhanson õppima Otepää suusakoolis ja tegi seal kõvasti tööd.

Tema unistused ja lootused purunesid 28. septembril 1994, mil noormees sõitis koos sõpradega parvlaeval Estonia võistlustele. Ain-Alar oli üks neist 138-st, kes pääsesid katastroofist eluga. Oma hinge­trauma uputas ta viinaklaasi. Kaks aastat hiljem hukkus tööõnnetuses tema ema, aga isegi matustel ei saanud noormees õieti aru, mis toimub.

Lootustandev sportlane oli langenud sügavasse auku, millest välja tulla oli väga raske. Ta mõistis, et nii ei saa enam edasi minna. Noorele mehele oli antud teine võimalus ning ta otsustas seda kasutada. Ta astus sõjaväkke, kus tutvus treener Jüri Käeniga.

Järgnevat iseloomustavad kolm sõna: töö, sport ja magamine. Paar viimast aastat pole Ain-Alar Juhanson enam olnud professionaalne sportlane, tema eesmärk on juhatada spordi juurde ka teisi.

Terved mehed on toredad

Tervisesportlane Kertu Jukkum tunnistas, et oli koolis kehalise kasvatuse õpetajate õudusunenägu. Spordini jõudis ta tänu Ain-Alar Juhansonile, kes kutsus teda osalema Tri­Stari triatlonil.

Vanemad pidasid tütre plaani ebareaalseks ja arvasid, et ta teeb halba nalja, aga Kertu võttis asja tõsiselt. Nüüd on ta läbinud mitu maratoni. Sport on hea pingemaandaja.

Küsimusele, millised poisid tüdrukutele meeldivad, vastas Kertu Jukkum: «Sellised, kes on heas vormis, tervislike eluviisidega ja intelligentsed ning austavad teisi.»

Tuntud luuletaja Contra arvab, et noored liiguvad vähe ning istuvad meelsamini televiisori või arvuti ees.

Contra hiilgeaeg oli sõjaväes, kus ta ei jäänud jooksmises teistele alla. Nüüd on jooksmine saanud tema elustiiliks: Contra on osalenud maratonidel nii Eestis kui välismaal.

Esimesele tervisefoorumile pani punkti dirigent Tarmo Leinatamm.

Tema hakkas suitsetama 16-aastaselt, päevas kulus tal kaks pakki sigarette. Lisandus alkohol. Ühel kontserdituuril seiskus dirigendi süda, kuid õnneks suutsid arstid kiirelt tegutsedes tema elu päästa.

Ehmatus ei pannud meest elustiili muutma. Pööre tuli siis, kui tal oli 39-aastaselt infarkt ning vahetati kuus veresoont. See pani mõtlema. Tarmo Leinatamm lõpetas suitsetamise ja joomise. Viljandis tõdes ta, et kui pööret poleks olnud, ei seisaks ta auditooriumi ees ega räägiks seda kõike. Elu põletades oleks ta sellest peaaegu ilma jäänud.

«Eesti mehed käivad oma tervisega liiga hoolimatult ringi,» ütles ta.

Praegu teeb Tarmo Leinatamm tervisesporti ja tunneb head meelt, et on käivitatud projekt «Mehed liikuma».