3000 haigestumist aastas

Tiiu Härm hoiatab sigarettidesse parema maitse ja aroomi saamiseks pandud ohtlike lisaainete eest. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Tervise arengu instituudi eksperdi Tiiu Härmi sõnul lisavad valmistajad tubakatoodetele aineid, mille eesmärk on muuta need ostjatele maitsvamaks ja vastuvõetavamaks.

«Näiteks võimaldavad lisandid peita sissehingatava suitsu kibedat maitset ja kirbet lõhna ning muuta selle mahedamaks, vähendades hingamisteede ärritust. Nõnda surutakse alla organismi hoiatusreaktsioon, et suits on ohtlik,» selgitas ta.

Niiviisi innustatakse sigarette suitsetama ka neid inimesi, keda puhta tubaka ebameeldivad omadused eemale peletaksid.

Ohtlik vanilliin

Põhiliselt lisatakse sigarettidele 14 ainet, mis on omaduste ja kasutatava koguse tõttu tervisele ohtlikud. Nende hulka kuuluvad glütseriin, suhkrud, tselluloos, lagrits, kakao, mentool ja vanilliin.

Tiiu Härmi jutu järgi kasutatakse sigarettide lisaainena kõige laialdasemalt vanilliini, sest see on üks maailma populaarsemaid maitseid. «Tubakatootjad lisavad seda nii tubakale, sigaretipaberile kui filtritele,» ütles ta.

«Teada on, et põledes vabastab vanilliin mitmesuguseid kemikaale, sealhulgas neid, mis tekitavad rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri andmetel pahaloomulisi kasvajaid. Ühtlasi on vanilliin kahjulik kaudselt, sest peidab sigaretisuitsu terava maitse ning muudab suitsetamise ahvatlevamaks,» rääkis asjatundja.

25 tõve põhjus

Tubaka tarvitamisega on seotud 40 protsenti südame-veresoonkonnahaiguste, 80 protsenti kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ja 30 protsenti kõigist pahaloomulise kasvaja juhtudest. Kopsuvähihaigetest suitsetab lausa 90 protsenti.

Tubaka tarvitamise põhjustatud haigusi on maailma terviseorganisatsiooni andmetel üle 25. Euroopas sureb suitsetamise tagajärjel igal aastal ligi 700 000 inimest. Eestis lisandub tubaka tarvitamisest tingitud haigusjuhtumeid aastas 3000, surmaga lõppevatest haigustest on suitsetamisest põhjustatud viiendik.