Viljandi kesklinna kool hüppas soome keele õpetamise reele

Soome keeleteadlane ja õpetaja Lari Kotilainen oskas kuulajaid endaga kaasa elama panna. Foto: Elmo Riig / Sakala

Argipäeva hommik. Viljandi kesklinna kooli õpilased kuulavad Soomest tulnud esinejaid, kelle hulgas on punkarisoenguga soome keele õpetaja. Kui too kitarri kätte võtab, virguvad lapsed kiiresti hommikusest unisusest.

Soome keeleteadlane ja õpetaja Lari Kotilainen oskab kuulajaid endaga kaasa elama panna. Tema laul räägib loomahäältest — teevad ju paljud elusolendid Soomes teistsuguseid häälitsusi kui Eestis. Näiteks koer, kes siin klähvib «auh, auh, auh», hüüab Soomes hoopis «hau, hau, hau».

Hoogsale laulule pakuvad kontrasti lastekirjanik Reetta Niemelä tasasel häälel ette loetud luuletused.

«See kõlas nagu suhkruvatt,» iseloomustab üks kuulaja loo maitset. Teiste meelest meenutas see jäätist, murakat, lagritsat ja veel mitut toiduainet.

Kogu seda vestlust juhib Anna Sidorova, kes tõlgib soomekeelseid raamatuid vene keelde. Eesti kuulajatele teeb külaliste jutu arusaadavaks Kersten Lehismets, kes on lõpetanud Tartu ülikooli ning jätkab nüüd õpinguid Helsingi ülikoolis.

Vaid neljas koolis

Kirjeldatud stseen leidis aset eelmise nädala teisipäeval, mil neljast inimesest koosnev trupp Soome Instituudi kutsel mööda siinseid koole rändas, et tutvustada lastele soome keelt ja kultuuri.

Raha selleks ringkäiguks taotles Soome Instituut Jenny ja Antti Wihuri fondist — organisatsioonist, mis toetab Eestisse loodud soome keele ja kultuuri koostöövõrgustiku tegevust.

«Lapsed on toredad. Algul on nad veidi tagasihoidlikud, aga lõpuks on nende vastuvõtt soe. Silmadest on näha, et neile meeldib,» rääkis Kersten Lehismets pärast esinemist.

Soomlased käisid esinemas peamiselt nendes koolides, kus on võimalik alates kuuendast klassist õppida B-keelena soome keelt. Sääraseid õppeasutusi on Eestis praegu ainult neli.

«2011. aastal, kui see võimalikuks sai, alustasid õpet Viljandi tollane maagümnaasium, Tartu Mart Reiniku kool ja Jõgeva ühisgümnaasium. Sellest sügisest tuli juurde Pärnu Ülejõe gümnaasium,» loetles Soome Instituudi programmijuht Maarja Keba.

Viljandis olid soomlaste esinemist jälgima kutsutud kuuendate ja seitsmendate klasside õpilased, kes soome keelt juba õpivad, ja kõik viiendate klasside lapsed, kes peavad tulevase B-keele osas kevadel otsuse langetama.

Maarja Keba selgitust mööda on seni Eestis saanud soome keelt õppida vaid gümnaasiuminoored, kes on selle valinud kolmandaks võõrkeeleks. Eelmisel õppeaastal õpetati seda 34 koolis ning õppijaid oli umbes 1400.

Põhikoolis muutus õpe võimalikuks tänu uuele riiklikule õppekavale, mille järgi võib B-keelena õpetada ka teisi keeli peale vene, saksa, inglise ja prantsuse. Mõistagi peab rühma avamiseks olema koolis piisavalt asjast huvitatud õpilasi ning vaja on ka kompetentseid õpetajaid.

Üks tingimus on veel see, et gümnaasiumi minnes peab õpilasel olema võimalus keelt B-keelena edasi õppida. Viljandis on see uues riigigümnaasiumis tagatud.

Asjatundlikud õpetajad

«Meie kool otsustas, et kasutame seda võimalust, sest õpetajad on olemas,» ütles Viljandi kesklinna kooli soome keele õpetaja Maarika Roosimägi. Tema ise on koolipsühholoogi ameti kõrvalt soome keelt õpetanud juba üle kümne aasta: enne koolivõrgu ümberkorraldamist andis ta tunde maagümnaasiumi humanitaarklassi noortele.

Kuigi ülikoolis õppis Maarika Roosimägi esmalt eesti keele ja kirjanduse õpetajaks ning hiljem psühholoogiks, on ta ennast pidevalt hobi korras ka soome keeles täiendanud. Ta on käinud keelekursustel, juhendanud giidina soome turiste ning teinud Soomes psühholoogi praktikat.

Kolm aastat tagasi tuli maagümnaasiumisse veel teinegi soome keele õpetaja, Kirsti Käiväräinen. Tema on õppinud Tartu ülikoolis soome-ugri keeli ning hiljem Helsingi ülikoolis soome filoloogiat.

«Olen töötanud ainult soome keele õpetajana,» kõneles Käiväräinen, kes on rahvuselt ingerisoomlane. Ta andis Tartus ingerisoomlaste liidu peakontoris täiskasvanutele kursusi ning tegi tõlketöid. Keelekursusi juhendas Käiväräinen ka Viljandis, kui ta kümmekond aastat tagasi siia kolis.

Praegu jätkub Kirsti Käiväräinenil pere kõrvalt aega vaid päevaseks pedagoogitööks. Lisaks kesklinna koolile õpetab ta soome keelt Viljandi gümnaasiumis.

Teadmised kultuurist

Mõlemad õpetajad leiavad, et eelmisel sügisel alanud soome keele õpe on kesklinna koolis end õigustanud. Tänavu alustavad sellega juba uued kuuendate klasside rühmad.

«Loodame, et edaspidigi on võimalik igal aastal vähemalt üks grupp moodustada,» kõneles Maarika Roosimägi. «Nagu esinemise juures näha võis, on viiendikud innukad ja teavad rohkesti soomekeelseid sõnu. Ilmselt on paljudel vanemad Soomes tööl.»

Küsimusele, kas soome keele õpe võib endaga kaasa tuua selle, et pered saavad hõlpsamini põhjanaabrite juurde kolida, vastasid mõlemad õpetajad eitavalt.

«Ma ei usu, et see on ettevalmistus äraminekuks,» ütles Kirsti Käiväräinen. «Võib-olla mõni tõesti lahkub, aga näiteks ühes õppegrupis on juba kolm sellist last, kes on Soomes sündinud ja hiljem koos vanematega siia tagasi tulnud. Nende pere ei leidnud Soomest õnne.»

«Me ei õpeta ju ainult keelt, vaid anname teadmisi ka selle maa kultuurist,» lisas Maarika Roosimägi. «Keeleõpe avardab laste maailma ning loob neile võimaluse tulevikus Soomes kontakte luua ja õppimas käia.»

Ka Soome Instituudi programmijuhi Maarja Keba sõnul on keeleõpe mõeldud selleks, et inimesed tulevikus selle abiga Eestile kasu tooksid.

Kõik mainitud koolid saavad Soome Instituudi kaudu toetust Eesti teadus- ja haridusministeeriumilt. Neile antakse raha õppematerjalide ostmiseks ja pedagoogide enesetäienduseks. Septembri lõpul korraldati õpetajatele näiteks õppereis Soome, kus tutvuti, kuidas õpetatakse soome keelt riiki sisse rännanud lastele.