/nginx/o/2009/03/30/155627t1hfcf6.jpg)
Viljandlane Raivo Reinok tegi kaasa 9.—13. märtsini Itaalias Piancavallos peetud veteranide mäesuusatamise maailmameistrivõistlustel ning sai suurslaalomis oma vanuseklassis 61 võistleja seas 24. ja slaalomis 51 osavõtja hulgas 18. koha.
Viljandi mees paneb end proovile maailmaklassis
/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
26. märts 2009, 17:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
56-aastane Reinok ütleb, et 600 osalejaga võistluste tase oli tugev ja korraldus suurejooneline.
«Mäesuusatamine on Euroopas meeletult populaarne: peaaegu igal nädalavahetusel on veteranide maailmakarikavõistluste etapp ning Euroopa paremad käivad mõõtu võtmas isegi Tšiilis ja Brasiilias,» räägib ta.
Veteranide tiitlivõistlusi võetakse Raivo Reinoki hinnangul väga tõsiselt. «Sponsorid on kohal ja kõik suured suusamaad esindatud. Kui autasustamisele minnakse, on ikka suusk reklaamiks kaasas.»
Kõige vanem sportlane oli Piancavallos Reinoki sõnul 90-aastane.
«Autasustamisele läks ta kerge jooksuga,» ütleb ta ning nendib, et paljud eakad sportlased on väga nooruslikud. «Kui 70-aastased mehed kombinesoonis mäest alla sööstsid, ei oleks ilmaski uskunud, et nad nii vanad on.»
Reinok meenutab, et kui muidu oli Piancavallos suurepärane talveilm — päike säras ja lumi hiilgas —, siis kümme minutit enne tema suurslaalomi starti hakkas lund sadama ning see raskendas sõitu tublisti.
«Oli päris palju katkestajaid, sest rada oli raske ning sõitjaid palju — viimastel tuli sõita juba väga auklikul rajal,» kõneleb ta.
Reinok on nõus, et mäesuusatamine on ohtlik ala, kus tuleb ette ränki kukkumisi.
«Mullu osalesin maailmameistrivõistlustel Austrias ja kukkusin suurslaalomis kolm väravat enne lõppu. Sain kõva matsu. Õnneks midagi hullu ei juhtunud — eks kiiver ja seljakaitse päästnud,» kõneleb ta.
Kuigi Eestis on Raivo Reinok mäesuusatamisega tegelnud juba palju aastaid ja korra Eesti meistrikski tulnud, asus ta sel alal tõsisemalt võistlema alles mullu. Nüüdseks on ta osalenud juba mitmel maailmakarikavõistluste etapil.
«Tänavu Soomes olin slaalomis oma vanuseklassi võitja ja tänu sellel etapil kogutud punktidele sain Itaalias veteranide maailmameistrivõistlustel üsna hea stardipositsiooni.»
Leiba teenib Raivo Reinok Viljandi spordikeskuses, kus tema töö on tenniseväljakute korrashoidmine ja suusaradade ettevalmistamine.
Suvel mängib mees tennist, sõidab rulluiskudega ja võimleb, talvel aga suusatab ja uisutab. Uisutamine annab tema jutu järgi mäesuusatamiseks väga hea põhja.
«Mäesuusatamist käin vahel harjutamas Kuutsemäel,» ütleb Reinok. «Tänavu aga treenisin nädal aega ka Rootsis.»
Et nii varustus kui suusakuurortides võistlemas käimine nõuab palju raha, kulub suurem osa mehe säästudest hobile. Õnneks leidub lahkeid toetajaid. «Tänan neid kõiki, eriti aga Viljandi ettevõtjaid Imre Michalskyt, Peeter Kuuske ja Ivo Niglast,» lausub ta.
Küsimusele, mis teda mäele tõmbab, vastab Raivo Reinok lihtsalt: «Meeldib õudselt.»
Siis aga lisab ta veel, et küllap vajab ta ardenaliini ning vähe tähtis pole ka asjaolu, et omal ajal ta ju võistelda ei saanud.