Kildu pere jäi paari tunniga kodust ilma

Kodu ahervaremel kurbust tundev Kreete Oru usub, et elu läheb edasi ja pere ehitab oma kätega hubaseks muudetud kodu esimesel võimalusel taas üles.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Artikkel ilmus 2. oktoobri «Sakala» paberväljaandes

Tallinna koolitusele sõitnud Kreete Oru lülitas keset ööd heliseva mobiiltelefoni kaks korda välja, et mitte toanaabrite und häirida. Siis tuli sõnum, et ta kõne vastu võtaks või tagasi helistaks.

«Kuuldes, et meie maja põleb, ei suutnud ma seda uskuda,» räägib ta esimesest emotsioonist.

Järgmisel päeval nägi koju Kildule tõtanud naine oma silmaga, et asi on naljast kaugel: värskelt remonditud ja soojustatud majast, mis oli tema pere kodu olnud juba 16 aastat, oli alles vaid ahervare.

Põlenud hoone ümber on korras iluaed, mille eest perenaine on valla heakorravõistlustel tunnustadagi saanud, eemal on maasikapõld, mis aitas kolme lapsega perel toime tulla. Maja taga kasvanud ploomi- ja kreegipuud on aga lausa söestunud ning hoone seina najal vilja kandnud viinapuudest järel vaid mälestus.

On suur õnn, et kõik kolm last olid ema koolituse ajal vanavanemate pool. Seal on ka pisut rõivaid ja kooliasju, aga kuna gümnaasiumis, kus vanemad pojad õpivad, on tsükliõpe, jäi osa raamatuid koju.

«Asjadest ei ole mul nii väga kahju, ajapikku muretseme uued, aga kõike ei saa asendada. Näiteks fotosid ja poegade spordivõistlustel saadud auhindu,» kahetseb Kreete Oru.

Ta räägib, et võttis klassikokkutulekule minnes paar perepilti kaasa, õnneks on need veel seniajani käekotis. Niigi palju on alles.

Kreete Oru osutab mansardkorrusele, kus vanemate laste toast ei ole isegi seinajupikest alles, ja tänab veel kord õnne, et lapsed kodus polnud.

Just enne õnnetust olid nad vedanud katlamaja täis kuivi halge, et oleks hea võtta, kui on vaja kütta. Et neid kustutada, pidid tuletõrjujad seina maha lõhkuma.

Kreete Oru on tänulik kõigile, kes juba aidanud on, nii Suure-Jaani vallavalitsusele, töökaaslastele Tere piimatööstuses, laste koolidele, külarahvale, sugulastele kui päris võõrastelegi, kes on Facebookist leitud pangakontole raha kandnud.

Kreete Oru on kindel, et ta ehitab maja uuesti üles. «Minu isa kinkis selle meile pärast teise poja sündi ja aastatega oli sellest saanud tõeline kodu.»

Alustada tuleb ahervareme lammutamisest. Sellega loodetakse pihta hakata järgmisel nädalavahetusel, kui ilm vaid lubab.

Et maja oli kindlustatud, ei tohiks selle taastamisega suuri raskusi tekkida. Küll aga on praegu päris keeruline spordipoistele rõivaste ja mõnede muude hädavajalike asjade muretsemisega. Kui keegi tahab pisut aidata, võib ta teha ülekande Kreete Oru kontole 1101930502 SEB panka.

Talveks otsib pere Viljandisse üürikorterit.

«Meil on vaja pesemisvõimalustega elupaika, kuhu ära mahume,» ütleb Kreete Oru. Ta selgitab, et üüri aitab maksta ka kindlustus ja midagi eriti uhket ta ei otsigi, sest on kogu aeg harjunud elama võimaluste, mitte unistuste järgi.

Tagasi üles