Postitöötaja kleepis ümbriku marke täis

Eesti Posti avalike suhete juht Inge Suder

FOTO: Erakogu

Artikkel ilmus 28. septembri «Sakala» paberväljaandes

Viljandi postkontorist maksikirja saatnud viljandlane Riina Lepik imestas, kui klienditeenindaja peaaegu terve ümbriku esikülje marke täis liimis.

Lepik soovis läkitada saadetise Taani ja uuris, millisel kujul oleks seda kõige mõttekam teha. Postitöötaja soovitas paki asemel maksikirja, mis läks maksma 12 eurot.

Saadetise jaoks ostis Lepik müügil olnutest kõige suurema, seest mullikilega vooderdatud ümbriku. Ta ütles, et klienditeenindaja oli sõbralik ning asus kohe kleepima. Marke limpsima postitöötajad ei pea, niisutamiseks on märjad padjakesed.

«Nalja tegi aga see, kui palju ta neid marke kleepis,» lausus Lepik. «Terve suure ümbriku esikülg sai täis, vaid aadressid jäid välja. Olen ikka aeg-ajalt kirju ja pakke saatnud, aga pole sellist asja veel näinud.»

Klient sai tšeki, millest nähtub, et klienditeenindaja liimis ümbrikule 35 marki. Kõige kallim maksis ühe euro ja odavaim vaid viis senti. Suuremal osal markidel olid kujutatud loomad ja linnud.

«Ma ei võtnud aega, aga kleepimisele võis kuluda 12—15 minutit,» hindas Lepik. «Selle ajaga, mis minu peale kulus, saanuks teenindada mitu klienti.»

Ta meenutas, et iga kord, kui rivi marke ümbrikule sai ja postitöötaja uued välja otsis, mühatas üks järjekorras seisev mees tülpinult. Kui Lepik lõpus kergendatult sõnas, et nüüd on vist kõik, öelnud mees, et ümbrikul on teine külg ju veel täis kleepimata. Nii kaugele lugu siiski ei läinud.

«Mina klienditeenindajaga ei pahanda, aga mulle tundub, et Eesti Postil on varasemast lihtsalt odavaid marke üle jäänud ja nüüd on töötajaile antud käsk need ära kasutada,» rääkis Lepik. «Just eelmisel õhtul olin telerist vaadanud «Foorumi» saadet, kus mainiti, et Eesti ettevõtted on ebaefektiivsed, töötavad valesti ja aeglaselt. Siinkohal oleks mõne kallima margiga hoopis kiiremini hakkama saadud.»

Eesti Posti avalike suhete juht Inge Suder tõdes, et aegade jooksul on hinnakiri muutunud ja vanemad postmargid ei ole enam põhitariifiga, kuigi maksevahendina need kehtivad.

Ta kinnitas, et kõik sõltub klienditeenindaja valikutest ja postkontoris leiduvatest markidest — vajadust markidest nii-öelda lahti saada ei ole.

«Õige postitariifi komplekteerimiseks on võimalik kasutada väga erinevate nominaalidega marke,» selgitas ta. «Mõnel juhul on saadetise peal rohkem standardmarke, teinekord jällegi pildimarke.»

Kõnealuse saadetise tšekilt luges Suder välja, et teiste seas oli suur osa vanemaid 28- ja 35-sendiseid marke — 23 tükki. «Tegemist on kaunite markidega ja heameel on tõdeda, et neid on kasutatud,» lausus ta.

Suder lisas, et Eesti Posti kõige suurema nominaaliga postmark on 1999. aasta 18. juunil ilmunud 100-kroonine mark, praeguses vääringus 6.39 eurot. Seda aga enam osta ei saa. Praegu müügil olevatest markidest kõige kallim maksab 2.10 eurot.

Loe ka neid

Tagasi üles