Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
/nginx/o/2008/10/01/78615t1h1f43.jpg)
Läinud nädalavahetusel oli mul rõõm jälgida Olustveres peetud künnivõistlusi. On tore, et seal kündmise traditsiooni alal hoitakse ja edendatakse. Süüa tahame ju kõik — õigete põlluharimisvõtete propageerimine lubab saada maalt paremat saaki ning annab lootust, et kohalikku toidukraami jätkub ka tulevikus.
Tõenäoliselt antakse Eestile 2028. aastal võimalus korraldada kündmise maailmameistrivõistlused. Kõige paremaks kohaks peab praegune põllumajandusminister Olustveret. Kündmine on ajast aega olnud eestlastele põlluharimise sümbol.
Künnivõistluse traditsiooni algatas Eestis 1874. aastal Carl Robert Jakobson, kes soovis sellega propageerida senise vähe produktiivse võrkadra asemel hõlmatra. Emeriitprofessor Jüri Kuum on ajalehes «Maaülikool» kirjutanud, et viimati mainitut kutsutigi taludes Jakobsoni adraks ning räägiti jaagupsoniga ehk jakobsoniga kündmisest.