Antu Rohtla: Eesti mesi on parim

Mett võib süüa ja peale määrida. Bronhiiti põdevatel inimestel soovitab Antu Rohtla keha ümber mässida mesilaspere kattekoti, mis on taruvaigust läbi imbunud, ning katta soojalt kinni. Köha kaob paari päevaga. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Tänavu kogunes mett keskmiselt, aga selle kvaliteet on imeline: mesi on bioloogiliselt väga aktiivne,» teab Karksi valla Polli-Järve talus 30 taru pidav Antu Rohtla. Ta soovitab pruukida just Eesti linnumagusat, sest lõuna poolt imporditu kvaliteet on madalam.

«Siinset mett töötleb mesilane rohkem kordi läbi ning selle maitse on parem, sest nektar kogutakse paljudest eri liiki taimedest,» teab Rohtla. «Et ainevahetus püsiks tasakaalus, on vaja iga päev süüa umbes supilusikatäis mett, päevane ülempiir on gramm mett kehakaalu kilogrammi kohta.»

Juba kreeklased ja egiptlased kasutasid mett tervendajana. Ka Kremli vanakeste pikaealisust seletati meetarbimisega. «Stalini kaasvõitlejal Anastass Mikojanil oli Moskva-lähedases suvilas mitukümmend mesilasperet ja ta valmistas Kremlisse viimiseks ravimit,» räägib Rohtla.

«Seganud väljavurritatud mee hulka porgandi-, granaatõuna- ja mõnda muud mahla, söötis Mikojan seda mesilastele. Nii sai ta nendelt omakorda ravitoimelist mett, mis aitas tähtsatel tegelastel kaua elada,» selgitab ta.

Kuuldavasti aitab mesi ohjeldada ka raevu.

Meest saab jõujooki

Viimasel ajal on mesi Antu Rohtla sõnul populaarne kestvusspordialade, nagu maratoni ja triatloni harrastajate seas. Sportlased joovad pool tundi enne starti jõujoogiks klaasi leiget vett, mille hulka on segatud kaks supilusikatäit mett.

Väsimuse peletamiseks kasutab Antu Rohtla sama nippi, aga piirdub ühe või kahe teelusikatäie meega ning lisab veidi sidrunimahla. «Joon seda maitsvat segu aeglaselt ning poole tunni pärast on energia taastunud.»

Kuigi mees on rohkem kaloreid kui suhkrus, aitab sooja veega segatud linnumagus lagundada kehas talletunud rasvu ning mee ja sidruni vesi võimaldab vähendada kaalu. Unetuile olgu öeldud, et toasoojas vees lahustatud teelusikatäis mett toob sügava une.

Rohtla ütleb, et mesi on tervistav, maitsev ja aromaatne üksnes sel juhul, kui on naturaalne ja küps. Küps on see siis, kui kärjest on kaks kolmandikku kaanetatud: niisugune mesi säilib ega lähe käärima.

Kvaliteedi kontrollimiseks, tõstetakse mett lusikaga 50 sentimeetri kõrgusele ja lastakse sel alla nõrguda. Naturaalse mee nire jõuab katkematult purki, võltsmeenire aga katkeb. Küps mesi ei voola lusikalt maha, kui keerate seda aeglaselt ümber pikitelje. Naturaalne mesi tekitab kurgus kipitustunde, solgitu mitte. Siis on mesilastele tõenäoliselt liiga palju suhkrut söödetud.

«Mesi on korralik, kui on ühtlaselt kristalliseerunud, vahepeal ei ole vedelamaid kihte ja värvus ei varieeru,» õpetab Rohtla. Kristalliseerumiseks kulub kaks nädalat kuni kuu. Nüüd, sügisel ei soovita ta turult vedelat mett osta.

Säilib pimedas ja jahedas

Mett tuleb säilitada puhtas kuivas klaas-, portselan- või puunõus pimedas kohas 5—15 soojakraadi juures.

«Mõistlik on kasutada hermeetiliselt suletud purke, vastasel korral võtab mesi kergesti külge kõrvalisi lõhnu, näiteks hiirelõhna, ega kõlba söögiks. Siis võib selle uuesti mesilastele sööta: nemad töötlevad riknenud kraami puhtaks meeks,» teab Antu Rohtla.

Miinustemperatuuril säilib linnumagus päris hästi. Sügavkülma pandud vedel mesi ei kristalliseeru, aga kord välja võetuna  teeb seda kiiresti, kolme-nelja päeva jooksul. Sama juhtub tarus mesilaspere talvitumise ajal, sest väljaspool nende talikobarat on tarus temperatuur ainult paar kraadi kõrgem kui väljas.

Rohtla ütleb, et kahe aasta jooksul muutub mesi happelisemaks ning selle lõhn nõrgeneb, aga maitse ja värvus ei muutu. Õigesti hoitud mee maitse, aroom ja tervistavad omadused säilivad aastakümneid.

Mesinik peab panema pakendile märke, et toode on parimate omadustega kaks aastat. Ajapikku selle kasulikkus mõnevõrra väheneb, aga halvaks see ei lähe ja tervisele ohtlik pole. Tõsi küll, lastele ei soovita Rohtla anda vana mett, mille hüdroksümetüülfurfuraali (HMF) sisaldus on suurem kui 40 milligrammi kilo kohta.

Sulatuspiir on 42 kraadi

Rohtla tõdeb, et kivikõva mett sulatades ei tasu tõsta temperatuuri üle 42 kraadi, vastasel juhul lagunevad kasulikud fermendid ja valgud. Sulatada tuleb aeglaselt, kõige mõistlikum on seda teha 24 tunni vältel, siis ei kannata kvaliteet.

«Kui märkate turul eriti läbipaistvat ja sädelevat mett, teadke, et see võib olla üle kuumutatud. Tänavu kevadel nägin Türi laadal üht memme just sellist kraami müümas ja selgitasin talle asja, aga ta muutus väga kurjaks,» naerab Rohtla.

Mesinik ei soovita panna linnumagusat kuuma tee ega kohvi sisse. «Võtke mett lusikaga ning rüübake seejärel sooja jooki,» õpetab ta.

Kõige mõnusam on tarvitada võidemett. See saadakse, muutes mee füüsikalisi omadusi: lõhkudes mehaaniliselt selle jämeda kristallilise struktuuri, ent jättes bioloogilised omadused muutmata. Seda maiust on toatemperatuuril võimalik tõsta plastlusikaga. See ei voola ning püsib hästi saia peal.

Sööge kanarbikumett

«Kui teil on rauapuudus, ärge tõtake raudnaelu sööma, vaid proovige kanarbikumett!» õpetab ta naljatamisi. «Vahel vedasin oma tarusid Hüpassaare kanarbikule, et ämm saaks süüa oma lemmikmett,» räägib Antu Rohtla.

Rauda on palju ka tatramees, aga tatart kultiveeritakse tänapäeval Eestis vähe. Sõjajärgsel ajal, kui see kasvas igas talus, oli tatramesi väga levinud.

«Mäletan, et üks tädi kisas seda nähes: «Oi, issand, see on nigu masinaõli!»» meenutab mu vestluskaaslane. «See on tume ja veniv. Viisin koju, koer ei söönud, kass ei tahtnud, laps ka mitte,» pajatab Rohtla.

Oma võlu on tema sõnutsi ka kevadisel meel: pajudelt ja võililledelt kogutu sisaldab ohtralt õietolmu, seepärast on seal rohkem valke ja vitamiine. Need, kes on õietolmu vastu allergilised, peaksid sellest hoiduma.

«Kui õietolm pärineb mõnest ravimtaimest, säilivad mees teatud määral selle raviomadused,» teab mesinik. Niisiis tasub tarvitada kevadist võilillemett koos rohuteega külmetuse korral.

Mesi passib ka näomaskideks: see teeb naha pehmeks ja siidiseks, saunas määrivad paljud seda ihule. «Laupäeva õhtul pärast leili ja pesemist soovitan valutavad kohad meega sisse määrida ja minna kümneks minutiks lavale leebema kuuma sisse, et võie nahasse imenduks,» kõneleb Rohtla.

Vanematele, liigesepõletiku või halvasti paranevate haavandite all kannatavatele inimestele soovitab ta meemähist. Sedasama nippi olevat lahingutes haavata saanud sõdalased kasutanud Vana-Kreekas.

TOOTED

Kõik meetooted on tervendava toimega.

• Õietolm sisaldab kõiki inimesele vajalikke aminohappeid ning on tõhus kevadväsimuse peletaja.

• Taruvaik on tuntud abiline mitmesuguste põletike puhul. Seda sisaldavad pihused leevendavad külmetusest tekkinud kurguvaevusi. Taruvaik kuulub ka kvaliteetsete lakkide koostisse.

• Mesilasvaha on huulepulga, sealhulgas suudluskindla huulepulga alusaine.

• Mesilasmürk leevendab reumavalusid. Rahvameditsiinis kasutatakse surnud mesilastest ja piiritusest valmistatud tinktuuri. Liigesevalude vastu aitab ka surnud mesilastest ja keevast veest valmistatud tõmmis.

• Kuuekümnendatel aastatel levis arvamus, et mesilas­ema toitepiim teeb inimese nooreks. Loomulikult parandab see mõõdukalt pruugituna tervist, kuid selle noorendav jõud pole tõestatud.

• Mesi sisaldab enam kui paarisaja ühendina peaaegu kõiki Mendelejevi tabeli elemente. Seal on vitamiinid ja mineraalid inimorganismile sobivaimas vahekorras ning lihtsuhkrud on kergesti omastatavad. Mesi on haiguste ennetaja ja ravim, see parandab ainevahetust ja kudede taastumist, tugevdab organismi ning on toniseeriva toimega.

Allikas: Antu Rohtla