Mulgi asja aetakse kahes telesaates

Mulgimaa saatesarja augustikuine võttepäev. Mulgi kuues on Abja vallavanem Peeter Rahnel. Foto: Janne Järvelt

Mulgid pääsevad sel hooajal Eesti Televisiooni eetrisse kahe saatega. «Prillitoosis» on neid jupiti juba näha olnud ja jõulunädalal on oodata tervelt neljaosalist saatesarja Mulgimaast.

Septembri esimesel poolel tutvustati «Prillitoosis» Paistu mulki ning tervislikust meekasutamisest rääkis Polli mesinik Antu Rohtla. Möödunud pühapäev tutvustas kodumajutajat Viljandi lähedalt.

Viimaseid Viljandimaal ülesvõetud lõike võib saates näha veel detsembrikuus.

Mulgi meelest ja keelest

Kui «Prillitoosis» kõneleb mulkidest vaid osa lõike, siis jõuludeks ETV 2 tarvis salvestatav sari on ainult mulkidest. «Need saated on puhtalt mulkidest,» lausus Mulgi kultuuri instituudi juhataja Janne Järvelt.

Dokumentaalses vormis Mulgimaast kõnelev sari sai teoks tänu omavalitsusjuhtidele ja Mulgi kultuuri instituudile. Nemad otsisid inimesi ja kohti, kuhu saate meeskond eesotsas Eesti rahvusringhäälingu elusaadete juhi Silvia Karro ja režissöör Olga Käoga saata.

Võtterühm käib Mulgimaal viis korda: alustati Mulgi peoga juunis ning lõpetatakse oktoobris. Kohapeale on uudistama jäädud kolmeks päevaks.

«Prillitoosi» meeskond filmis silmapaistvaid inimesi augustikuu esimesel poolel. Külas käidi näiteks nahaparkal Tuuli Jõesaarel ja Mõisakülas kultuurihoidjal Ene Akkajal.

Tulevane saatesari näitab, mis Mulgimaal juhtub, soovides tabada ehtsat mulgi meelt ja keelt. «See ei ole niisugune sari, kus hakkame ajaloost pihta ja jõuame lõpuks tänapäeva,» selgitas Silvia Karro. «Vaatame natukene tagasi, kust mulk on välja kasvanud, kuid rohkem oleme ikka tänapäevas ja uurime, kuidas seda mulgi tegevust on elus hoitud.»

Sari kõneleb Mulgimaast inimeste lugude kaudu. Näiteks vaadatakse häärbereid. «Käime järeltulijaga ühe häärberi varemete juures. See on mulkide esimene, eestlasest arhitekti projekteeritud häärber ja Abja muuseumis on sellest ainult makett alles,» avaldas Karro põgusalt saate sisu.

Kümme tuhat on ilus arv

Peale ehituskunsti käsitleb saatesari rahvarõivaid, käsitöö tegemist ja ettevõtlust. Kõrvale ei jää ka mulgi keel. Selle säilimist ning lastele õpetamist käidi uurimas Kitzbergi gümnaasiumis ja Hummulis.

Mulgi keele hoidja Alli Laandega rääkis saatejuht tänavu sügisel ilmuvatest mulgi keele sõnastikust ja töövihikutest. Töövihikud ehk mulgi keeli töövihud anti välja 2010. ja 2011. aastal.

Mulgi keele olukord on Laande sõnutsi varasemaga võrreldes paranenud. «Inimesed kõnelevad seda rohkem. Kümme aastat tagasi oli see lausa põlu all — volikogudes ei lubatud kasutada,» ütles ta. Selleks, et lapsed hakkaksid mulgi keelt kõnelema, võib tema arvamust mööda kuluda isegi kaks põlvkonda.

«Samas kümme tuhat inimest ütlesid rahvaloendusel, et mõistavad mulgi keelt,» meenutas Laande. Ta tõdes, et see on kindlasti natukene paisutatud hulk, aga näitab, et inimestes on mulgi meelsust, mida kümme aastat tagasi ei olnud. «Nad tahavad öelda, et oskavad mulgi keelt. Kümme tuhat on väga hea arv,» tähendas ta.