/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2012/09/25/1339794t1hf50e.jpg)
Artikkel ilmus 26. septembri «Sakala» paberväljaandes
Elektriautode omanike rõõmuks seati Viljandis üles kolm avalikku kiirlaadimispunkti, kus oma sõidukeid särtsaka energiaga tankida.
Elektriautosid saab avalikult laadida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Punktid on Vabaduse platsi nurgas, Metsküla teel Olerexi kütusetankla juures ja Raeli autokeskuse avalikus parklas Tallinna tänava ääres. Esialgu tuli veel nädalapäevad oodata, sest enne kasutuskõlblikuks tunnistamist vajasid laadimispunktid seadistamist.
Ajaloo annaalidesse läheb maakonna esimese avaliku kiirlaadimispunkti asukohana kirja aga Karksi-Nuia, kuhu aktsiaselts Elektritsentrum paigaldas seadmed neli päeva varem ehk 21. septembril. Seal osutus valituks Pärnu maantee alguses tavatankla vastas olev parkla.
Veel on maakonnas elektritankla koht reserveeritud Pärsti vallas Jämejalal Viljandi haigla peahoone juures, Viiratsi vallas Tänassilmas Jõeoru villa kõrval, Tarvastu vallas Mustlas Konsumi parklas ja Kõo vallas Tallinna maantee äärses tanklas Võhma ristmiku lähedal.
Laadimise eripära
Elektriautode üleriikliku kiirlaadimisvõrgustiku tarbeks tarnib seadmed ja vastutab järgmise viie aasta jooksul selle süsteemi eest aktsiaselts ABB. Firma kiirlaadimisvõrgustiku projektijuht Criss Uudam ütles, et alltöövõtja Elektritsentrum paigaldab Viljandimaa laadijad oktoobri keskpaigaks.
Seejärel kulub tema sõnul nädal, et ABB jõuaks laadijad seadistada, ning siis avatakse need avalikuks kasutamiseks, prooviperioodil esialgu tasuta.
Uudami andmeil läheb veidi kauem aega haigla juurde tuleva laadimispunktiga, sest haigla liitumiskilbi paigaldamise tähtaeg on novembri keskpaik ja laadijat ei saa enne seda paika panna.
Kõik Viljandimaale rajatavad elektritanklad tulevad ühekohalised, kuigi Uudami sõnul paigaldatakse mujal Eestis — enamasti pealinnas, aga ka Läänemaa sadamates — mõnda kohta kaks laadimispunkti. Siiski on kõikjal võimalik akusid kosutada korraga mitmel autol.
Projektijuht selgitas, et ABB kiirlaadijatel on alalisvoolu kiirlaadimise ja vahelduvvoolu poolkiire laadimise võimalus. «Nendega saab eri moodust kasutades laadida korraga kahte autot.»
Kiirlaadimise kestus sõltub Uudami sõnul paljudest teguritest: elektriühenduse võimsusest, auto aku mahutavusest, äsjasest sõiduajast ja temperatuurist. Näiteks väga kõrge või madala õhutemperatuuri puhul laadimisaeg pikeneb.
«Nendest oludest sõltuvalt võtab elektriauto akude kiirlaadimine kuni 80 protsendi täitumuseni aega 15—45 minutit,» lausus ta.
Kiirlaadimine ei ole mõeldud akude täielikuks laadimiseks, aga nagu ABB on hinnanud, võtaks see kiirlaadimispunkti alalisvoolu kaabli kaudu aega umbes kuus tundi. Aku viimase viiendiku laadimine nõuab märkimisväärselt rohkem aega, sest selle temperatuur tõuseb laadimise ajal ning kahjustuste vältimiseks voolutugevust vähendatakse.
Uudam kinnitas, et laadimispunktid on täiesti ilmastikukindlad ja autot võib laadida ka paduvihmas, ilma et oleks oht särtsu saada või auto elektrilist tervist rikkuda.
Elektritankuri küljes on kolme meetri pikkune alalisvoolulaadija juhe, vahelduvvoolu laadimiseks peab kaabel kasutajal endal kaasas olema.
Võrgustik
Elektrilaadimisvõrgustik näeb ilmavalgust tänu mullu Eesti valitsuse ja jaapanlaste Mitsubishi Corporationi vahel sõlmitud kümne miljoni kasutamata saastekvoodi müügi lepingule.
Sealt sündis Eesti elektromobiilsuse programm ELMO, mis ühtlasi hõlmas riigitööks tasuta jagatud 507 elektriautot. Endiselt saavad eraisikud küsida toetust elektrisõiduki soetamiseks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluva sihtasutuse KredEx kommunikatsioonispetsialist Tarmo Seliste ütles, et üle Eesti paigaldatakse 163 kiirlaadijat 149 asukohta. Nendest 100 laadijat hakkab paiknema asulates ja 63 maanteede ääres. Suurima linnana saab Tallinn 27 laadimispunkti.
Suurema liikluskoormusega maanteede äärde paigaldatavate kiirlaadijate vahemaa jääb 40—60 kilomeetri piiresse.
Seliste andmeil on KredExile elektriauto ostmiseks esitatud 88 taotlust ja raha on välja makstud 56 taotlejale. Viljandimaal on selle toetusega soetatud üks elektriauto, rohkem avaldusi siit esitatud pole.
Elektriautode kiirlaadimisvõrgustik valmib selle aasta lõpuks. Nagu Seliste märkis, on kiirlaadijad proovikasutuses novembri lõpuni ja seejärel hakatakse seda teenust pakkuma täismahus.