Viljandi loomapoodidest saab osta tavapäraseid lemmikloomi, nagu kalu, väikesi linde või närilisi. Need, kes soovivad midagi eksootilisemat, peavad sõitma suurematesse linnadesse.
Madusid Viljandist osta ei saa, kuid nende toitu küll
/nginx/o/2017/06/08/6761849t1h1e5f.jpg)
2. oktoober 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil ei ole mõtet igaks juhuks mõnda kallist ja eksootilist looma sisse võtta ning hoida teda aastaid nurgas vaatamisväärsusena,» rääkis kuu aega Tartu tänavas tegutsenud lemmikloomapoe Tulilind omanik Janis Valge.
Ta tunnistab, et enne äri alustamist liikusid ka tema mõtted eksootiliste loomade, näiteks madude poole, aga praegu on ta selle plaani tulevikku lükanud. «Et oleme iseseisvad ega kuulu ühtegi ketti, proovime hakatuseks kombata turgu ja selle soovidest lähtudes tasapisi edasi areneda,» rääkis Valge.
Ta usub, et just paindlikkus lubab neil Viljandis kahe teise sama laadi kauplusega konkureerida. Eksootiliste loomade vastu tuntakse tema jutu järgi huvi küll, aga see ei pruugi tähendada veel ostusoovi. «Madu võib olla tore poes silitada, aga teda pidada on hoopis teine asi,» lisas ta.
Elustoitu madudele
Leedu kaupluseketi Zoo Planet poe juhataja Jekaterina Ivanova sõnul tunnevad viljandlased eksootiliste loomade, eriti madude vastu suurt huvi. «Paraku meie kett madudega ei tegele, sestap peame saatma nende otsijad mujale,» rääkis Ivanova.
Maopidajatega on neil kokkupuuteid küll: nii mõnigi kord on tuldud ostma roomajatele elustoitu — rotte või kääbushamstreid. «Kord tuli selleks tarbeks ära müüa ka üks merisiga. Kurb oli muidugi, aga klient kurtis, et madu on olnud juba kaks nädalat söömata,» nentis Ivanova.
Ka Läti Pet Centeri keti Viljandi kaupluse müüja Anni Sõmmer kinnitas, et neilt käiakse aeg-ajalt madudele elussööki ostmas. «Natuke kahju on loomi selleks otstarbeks müüa, aga eks igaühel ole oma lemmikloom,» mõistab Sõmmer ka maopidajaid.
Nendegi pood ei kauple roomajatega, aga küsimas käiakse neid küll. Peale madude on eksootilisematest lemmikutest tuntud huvi kilpkonnade, mõnevõrra vähem ka ämblike ja krabide vastu.
Zoo Planeti juhataja Jekaterina Ivanova ütles, et viimasel ajal on Soomes elavad eestlased hakanud ostma siit lemmikloomi kaasa, sest põhjanaabrite juures on need palju kallimad. Seevastu siin on hinnad alanenud: kui krooniajal maksnuks nümfkakaduu ümber arvutatult 83 eurot, siis nüüd küsitakse selle eest kõigest 43 eurot.
Viirpapagoide kõrval ongi need ühed populaarsemad linnud, mida Soome kliendid ostavad. «Küsitakse ka suuri Aafrika papagoisid. Neid me siia ei too, kuid Tartu esinduses on nad olemas,» lisas Ivanova.
Kellele, kauaks ja kuhu?
Janis Valge sõnul tuleks enne lemmiklooma võtmist rahulikult läbi mõelda, kellele, kui kauaks ja mis tingimustesse see ostetakse. Kui lapsele valitakse esimest lemmikut, soovitab ta valida hamstri, liivahiire või mõne teise sellise, kes ei vaja eriti palju hoolt ega ela väga kaua.
«Ei tea ju, kas huvi on püsiv. Kui ostetakse deegu, merisiga või jänes, kes elab seitse kuni kümme aastat, tekib tüdimuse korral küsimus, mida temaga peale hakata,» rääkis Valge.
Lastele sobivad ka linnud, sest nemadki ei nõua tihedat hooldust. Küll aga peab arvestama, et olenevalt liigist võivad nood teha palju lärmi ja väikses korteris võib see hakata pikapeale häirima.
Vaiksed ei pruugi olla ka närilised: enamasti öise eluviisiga, võivad nad jooksurattas vudides teha hilisel kellaajal päris kõva müra.
Zoo Planetis on populaarseimad müügiartiklid jänesed ja merisead, aga hõlpsasti leiavad ostja ka hamstrid ja rotid. Pet Centeris on viimasel ajal kõige popimad jänesed ja kääbushamstrid — viimati mainituid ostetakse ennekõike noorematele lastele.
Janis Valge ütlemist mööda on Tulilinnu lühikese tegutsemisaja jooksul kõige menukamad olnud merisead. «Ostetakse ka liivahiiri, sest nemad haisevad närilistest kõige vähem ja on head suhtlejad.»
Kalad mõjuvad lõõgastavalt
Kalade pidamine on Janis Valge jutu järgi algul kõige kulukam: osta tuleb nii akvaarium kui selle sisu — sealhulgas veefiltrid ja ained, mis korrastavad vee bioloogilise tasakaalu ning kõrvaldavad selle ebaühtlasest kvaliteedist tuleneda võivad probleemid.
Saja euroga peaks tema sõnul kogu komplekti, sealhulgas esimesed kalad kätte saama. «Hiljem on kaladega seevastu lihtsam: toit on odav ning vahetada tuleb ainult veefiltreid,» lisas ta.
Noorematele lastele ei soovita ta akvaariumi siiski muretseda, sest nendele võib selle eest hoolitsemine käia üle jõu. «Küll aga sobivad kalad neile, kes ei taha lindude ega näriliste siblimist, vaid eelistavad rahulikku õhkkonda. Kalu vaadates silm puhkab,» rääkis Valge.
Plussiks peab ta sedagi, et erinevalt närilistest ei tekita nood haisu. Kalad sobivad lemmikuteks ka neile, kes käivad pikkadel reisidel: nimelt peavad nad eritoiduga söötmata vastu ligi kaks nädalat.